Laar ja Pärnoja ei kommenteeri NRG-tehingut

Peaminister Mart Laar ei soovinud kommenteerida Teaduste Akadeemia liikmete avaldust seoses Narva Elektrijaamade erastamisega NRG-le, sisulist vastust teadlaste etteheidetele ei andnud ka majandusminister Mihkel Pärnoja.

Peaministri majandusnõunik Kersti Kaljulaid ütles BNS-ile, et kahjuks on akadeemikute muudki majandusliku sisuga väited sama halvasti analüüsitavad kui need, mis on esitatud elektrijaamade erastamist käsitlevas avalduses.

Riigikogu ees neljapäeval seoses umbusaldushääletusega akadeemikute süüdistusi kommenteerinud Pärnoja ütles, et akadeemikud tegelevad äärmiselt olulise küsimusega, kuna 95 protsenti Eesti elektrist pärineb põlevkivil töötavatest elektrijaamadest ning elektrijaamade käekäik on väga oluline varustuskindluse seisukohast.

Pärnoja sõnul on elektrijaamade kaasajastamine on hädavajalik, kuid Eesti Energial ega Eesti riigil pole võimalust põlevkivienergeetika kaasajastamiseks vajalikke kuue miljardi krooni investeerimiseks.

Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu pole seadnud kahtluse alla elektrijaamade energiaplokkide renoveerimist, märkis Pärnoja.

Pärnoja ütles, et lõplikku otsust NRG kaasamise suhtes Narva Elektrijaamadesse langetatud pole. “Toimuvad lepingu läbirääkimised, finantseerijad langetavad omapoolsed otsused ja alles sellejärel osutub, kas see projekt lõpptulemusena realiseerub või mitte,” rääkis ta.

Pärnoja kinnitas, et investori kaasamisega elektrijaamadesse ei kaasne põlevkivi kui maavara minek välisinvestori kontrolli alla, kuna Narva Elektrijaamade kontrolli alla minev Eesti Põlevkivi ei ole maapõues oleva põlevkivi omanik.

Eesti Teaduste Akademia liikmete väitel saab Narva Elektrijaamad olulise osa 100 miljardit krooni maksvatest kaevandustest ja põlevkivist endale tasuta koos õigusega osta ka kogu ülejäänud Eesti põlevkivi ja kaevandused 92,52 miljoni krooni eest koos edasimüügi õigusega.

Riigikontrolli aktist selgub akadeemikute väitel, et elektrijaamadesse kaasatav NRG ei investeeri Eestisse tegelikult mitte midagi. Elektrijaamade ostuhind tuleb ostjale tasa kohe esimese aastaga, märgivad akadeemikud.

Elektrijaamade katelde renoveerimine saab vastavalt lepingule valmis 2003. aasta lõpus ja seega vastavalt aktsionäride lepingu võõrandamisklauslile võib NRG juba 2004. aastal elektrijaamad edasi müüa suvalisele ostjale, tõdevad akadeemikud.

Aktsionäride leping määrab, et Narva Elektrijaamade viieliikmelises juhatuses nimetab peadirektori, finantsdirektori ja kommertsdirektori vähemusomanik NRG, nii et aktsiaseltsi müügi, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise või likvideerimise otsustamisega ainuüksi NRG poolt ei tekiks akadeemikute hinnangul kunagi raskusi.

Akadeemikud märgivad ka, et NRG-le garanteeritud kasumi tagamisega seotud finantsrisk jääb elektrienergia ostu-müügi lepingu kohaselt ainuüksi Eesti Energia kanda.

Akadeemikud viitavad asjaolule, et elektrijaamade erastamistehing tekitab suuri probleeme Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.

NRG poolt garanteeritud madal elektritarne võib viia Eesti energiakriisi, märgivad akadeemikud.

NRG kaasamine Narva Elektrijaamadesse peab jõudma lõpule 25. augustiks. Praegu on NRG ja Eesti Energia selleks sõlminud põhitingimuste kokkuleppe.