Suuremad eluasemelaenude väljastajad kinnitavad juba praegu, et väike omafinantseering on laenutaotlejate hulgas väga populaarne.

“Madalama omafinantseeringuga laene võetakse väga palju,” ütles Hansapanga erakliendi finantseerimise osakonna juhataja Einar Pilvet.

Hansapank langetas mõni kuu tagasi kodulaenu omafinantseeringut uute või renoveeritud elamute puhul 15 protsendini, enamiku vanemate eluasemete puhul on see kuni 24 protsenti.

Pilveti sõnul pole lähiaja plaanides kavas omafinantseeringut tõsta, kuna pank ei näe eluasemelaenude ja majandusseisu puhul mingeid ohte.

“Võimalik, et mingil määral läheb see veel soodsamaks, jäädes kuhi kümne protsendi juurde,” lisas ta. “See tuleb küll kõne alla teatud kliendirühma puhul ega ole kõigile mõeldud.”

Juuli lõpuks oli Hansapank väljastanud üle viie tuhande null- kuni kümneprotsendilise omafinantseeringuga eluasemelaenu.

Ka Ühispanga esindajad on kinnitanud, et minimaalset omafinantseeringut on võimalik alandada kümne protsendini.

Nullprotsendiline omafinantseering tuleb hetkel kõne alla juhul, kui eluasemelaenu tagatised ületavad laenusumma 1,179-kordselt.

Lisaks kaaluvad Eesti Päevalehe andmeil siinsed pangad sügisest turule paisata mitu enneolematute tingimustega laenu.

Alles hiljuti hoiatas keskpank võimalike majandusraskuste eest, viidates hiiglaslikule jooksevkonto puudujäägile ja tarbimisbuumile. Ühe võimalusena nägi Eesti Pank just sekkumist kommertspankade tegevusse ja laenude väljastamise piiramist.

“Eesti Pank ei ole veel langetanud otsust, kas kehtestada kommertspankadele kõrgema kohustusliku reservi nõue,” kommenteeris Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots. “Keskpanga konkreetsed seisukohad leiavad väljendamist septembri alguses kvartalikommentaaris, siis anname ka oma otsustest teada.”

Tootsi sõnul on omafinantseerimise määrad olnud juba mõnda aega madalad. “Kommertspangad peavad ise vaatama laenuportfelli tervikuna, et riskid oleksid kaetud ja normatiivid täidetud. Praegu on eluasemelaenud pankadele turvalised tooted.”

Makrotasandil ei näe Eesti Pank madalatel omafinantseerimise määradel negatiivset mõju, tõdes Toots. “Laenuressurss on läinud pankadele soodsamaks, seepärast pakutakse aktiivsemalt ka raha välja.”

Samuti pole Tootsi sõnul krediidiasutuste seaduses enam viidet ja piirangut, et omafinantseering peab olema 33 protsenti.