Laenude odavnemine küsimärgi all
USA majanduse jahtumisele on vastu astunud Föderaalreserv, kes langetas mitmel korral järsult intressimäärasid. Suurem osa majandusanalüütikuid ennustab juba tükk aega, et tänavu hakkab ka Euroopa Keskpank (ECB) mingil hetkel intressimäärasid kärpima, et euroala majandust turgutada. See tooks leevendust ka paljudele Eesti laenuvõtjatele, kelle makstav intress on seotud euriboriga, mille liikumine on tihedalt seotud ECB määratava intressimääraga.
Algul usuti, et esimene intressikärbe võiks aset leida aasta teises kvartalis, praegu paigutatakse see pigem kolmandasse. Millel säärane lootus põhineb, jääb nii mõnelegi segaseks.
“Mind hämmastab, et turuanalüütikud kaaluvad endiselt võimalust, mis olemasolevas keskkonnas kuidagi esile ei tüki – nimelt intressimäärade alandamist,” lausus Luksemburgi keskpanga juht ja intressiotsuseid langetava ECB nõukogu liige Yves Mersch ajalehele Financial Times Deutschland antud intervjuus. “Ma kutsun üles kaaluma neid fakte, mida meie kaalume.”
Iseäranis sürreaalseks muutus olukord veebruaris, kui ECB president Jean-Claude Trichet sõnas pressikonverentsil muu hulgas, et euroala SKT suurenemise prognoos asub “potentsiaalse majanduskasvu alumises osas”, inflatsioon on aga sihtväärtusest suurem ja riskid viitavad pigem, et hinnatõus võib veelgi kiireneda. Seega – majandus kasvab enam-vähem nii nagu peaks, ent hinnad kerkivad oluliselt nobedamalt kui tohiks.
Järgmise päeva ajalehed aga kuulutasid, et “Trichet avas ukse intresside alandamise võimalusele” – koos ohtrate samasuunaliste tsitaatidega eri finantsasutuste vaatlejatelt.
Märtsikuisel pressikonverentsil tegi keskpanga juht asja veelgi puisemalt ja punasemalt ette. Sellele järgnes analüütikute reaktsioon: intresside tõenäolise langetamise aeg lükati edasi kolmandasse kvartalisse.
Tõenäoliselt põhineb intressimäärade alandamise usk veendumusel, et majanduskasvu aeglustudes pidurdub hinnatõus automaatselt. ECB-s aga ei olda selles sugugi nii kindlad.
“On mõningaid märke, et väga tihe korrelatsioon võiks muutuda,” kinnitas Mersch. “Mis automaatsusse, eeskätt aga ajahorisonti puutub, siis on võimalik, et me saame näha muutusi ja kõrvalekaldeid tavapärastest mehhanismidest.” Teisisõnu – näib, et majanduskasvu aeglustumise ja hinnatõusu pidurdumise vaheline ajaline viive pikeneb.
Erinev rahapoliitika
USA ja Euroopa keskpankade erinev rahapoliitika tuleneb asutuste erinevatest ülesannetest. Kui Föderaalreservi mandaat näeb ette inflatsiooni ja majanduskasvu balansseerimist, siis ECB peamine kohustus on just hinnatõusu ohjes hoidmine. “Meie kompassis on ainult üks nõel,” armastab Trichet rõhutada.
ECB seab euroala inflatsioonisihiks “alla kahe protsendi, kuid selle lähedal”. Praegu ulatub aastane hinnatõus juba 3,6 protsendini. Sihini loodavad keskpankurid jõuda aasta lõpul või järgmise aasta kevadel.
Prantsuse keskpanga juht Christian Noyer näis möödunud nädalal antud raadiointervjuus koguni vihjavat, et intressimäärad võivad kerkida, sest ECB võib suurendada oma inflatsiooniprognoosi. Hiljem kinnitas ta siiski, et teda olevat valesti mõistetud.
Intressimäärade tõstmise võimalusele näis vee peale tõmbavat ECB president Jean-Claude Trichet, kes sõnas möödunud nädalal Financial Timesile, et “praegune rahapoliitiline seisukoht vastab pikaajalisele hinnastabiilsusele”. See näib viitavat, et intressimäärad lähiajal ei muutu.
USA intressikärbete lõpp paistab?
•• Täna annab USA Föderaalreserv teada, milline otsus langetatakse Ühendriikide intressimäärade kohta. Kui veel üsna hiljuti ootasid rahaturud poole protsendipunkti suurust intressikärbet, siis nüüd eeldatakse pigem poole väiksemat vähenemist: 2,25%-lt 2%-ni.
•• Põhjusi on mitu. Esiteks näib vahepeal käegakatsutavana näinud finantskatastroofi oht taanduvat. Teiseks halveneb USA majanduse olukord umbes samas tempos, mida keskpankurid ennustasidki. Tänu intressimäärade järsule alandamisele on majandus saanud tugeva rahalise süsti.
•• Kaks Föderaalreservi intressimäärade üle otsustava komitee liiget hääletasid juba eelmise kärpe vastu. Viimasel ajal on kahtlevaid hääli kostnud ka teiste suust.
