Laenuturu keeristorm Seilenthal
“See ei ole muidugi nii. Me oleme põhjamaa pank ja Nordea kontserni varad on kaks korda suuremad, kui meie lähematel konkurentidel Swedpangal ja SEB-il,” heidab Seilenthal kõrvale kahtlused, et tegemist on mingi väikese laenukontoriga. Kuid ta möönab, et Eesti turul ollakse väikesed, kuid teenitakse kasumit. “Me oleme siin arenenud ainult oma teenitud raha arvelt. Nordea ei ole Eestis kunagi kahjumit kandnud, ka näiteks Venemaa kriisi mõju tagajärjel,” meenutas Seilenthal aegu, mil enamik Eesti panku miljoneid korstnasse kirjutas.
Agressiivne sisenemine
Nordea Pank kerkis laiema huvi orbiiti eelmisel aastal, kui siseneti agressiivselt Eesti eluasemelaenuturule. “Siis, kui me 1999. aastal pakkusime laenu 9 protsendiga, süüdistati meid dumpingus, täna, kui oleme langetanud eluasemelaenu protsendi 3,95 peale, seda enam ei tehta,” ütleb Seilenthal naeratades. “Selline protsent on kuuajaline pakkumine neile, kes taotlevad laenu enne emadepäeva.” Seilenthal ei eita, et tegemist on turundusnipiga, kuid samas rõhutab, et ka sellise pakkumise korral teenib pank kasumit. Nordea käik tõi Eesti pankade hulgas kaasa tugeva allapakkumise, kus Ühispank langetas omakorda intressi 3,9%-ni ja Hansapank, olles küll oma kommentaarides kriitiline, liigitas enamiku oma klientidest “võtmeklientide” hulka kuuluvaks ja pakub laenu lausa omapoolse sissemakseta. “3,95 protsenti ei ole tegelikult veel piir,” vihjab Seilenthal eluasemelaenuturu võimalikele arengutele. “Soomes antakse laenu euribor pluss protsent, isegi alla protsendi, mis täna teeb kusagil 3,45 protsenti juurde aasta lõikes.” See aga sõltub turu edasisest arengust.
##Seilenthal lükkab kiiresti umber igasuguse spekulatsiooni võimalikust alla omahinna laenamisest. “Minu meelest on laenuintresside alanemise juures tegemist normaalse kapitalismiga, mille kasuks me juba 1988. aastal otsustasime. Täna me oleme kohal ja see, nagu selgub, ei ole ainult roosilehtedel kõndimine. Ja ma arvan, et me tahtsime sellist Eesti riiki, kus toimib konkurents, ja tarbijatel-klientidel on sellest kasu.” Seilenthal selgitab, et pangad kaotavad Eestis eluasemelaenu üheprotsendisest intressilangusest 150–200 miljonit krooni kasumit aastas. Sellest ei räägita, kuid see on pankade konkurentsi tagajärje kurvem pool pangaomanikele.
Seilenthal ei usu laenuprotsentide alanemisest tiivustatud kinnisvarakrahhi ennustajate nägemusi. “Mida tähendab krahh,” küsib ta ja vastab ise: “Seda, et enne krahhi on hinnad kinnisvaraturul kas liiga kõrged või toimub mingil põhjusel suur väljaränne, mis lööb hinnad kunstlikult alla. Neid liikumisi pole märgata. Pangad annavad praegu ju ilma lisatagatisteta laenu kuni 75% laenusummast, mis on kindel märk sellest, et kriisi ei nähta.” Ainuke tõsiseltvõetav oht, mis viitaks võimalikule kinnisvarakriisile, oleks Seilenthali arvates massiline väljaränne Eestist, millist ohtu ei näe ta ka seoses euroliiduga.
Meil on palju pakkuda
Seilenthal on eurooptimist. Koos Euroopa võimalustega äris on tema arvates eestlastel ka väga palju Euroopale pakkuda. Kasvõi avatud ja liberaalse töötava majanduskeskkonna mudel. Või selge, lihtne ja inimesele soodus maksusüsteem. Siit edasi viib Seilenthal kinnisvaraturu kriisi kontekstis jutu hoopis võimalusele, et pärast liitumist Euroopa Liiduga võiks riik propageerida lausa riiklikul tasandil Eestisse elamaasumise plusse üle Euroopa. “Mina lülitaks vastava programmi 2004. aasta riigieelarvesse,” fantaseerib Seilenthal. “Eesti astumisel Euroopa Liitu tekib välismaalastel suurem usaldus meie riigi vastu ja miks-mitte ei tuleks soomlased näiteks Eestisse elama, et vähendada oma praegust tulumaksukoormust 60 protsendilt 26 protsendile.” Seilenthal on veendunud, et paljud soomlased ka Eesti kasuks otsustavad.
Seilenthal on Nordea pangas töötanud aegade algusest saati, kui SYP (Soome Ühispank) otsustas luua oma filiaali Eestis. Siis oli ta ainuke eestlane juhatuses, täna pole Nordea panga juhatuses ühtegi välismaalast. Suured pankade ühinemised Soomes ja teistes põhjamaades ei ole mehe positsioone kõigutanud ja täna on tema eesmärgiks kõigutada seda müüti, et “Eestis on ainult kaks panka”.
Seilenthal peab ennast pangajuhiks, ehkki kiuslikult hinnates võib teda nimetada ka kontori juhiks. Nagu Hansapanga Põlva kontori juht. “Igasugune üksus, kas siis tütar või filiaal töötab ühtse strateegia raames, mis on kontsernis välja töötatud. Ikka tehakse seda, mida omanikud soovivad. Muidugi võib omanikke ka positiivselt üllatada. Aga alati lisanduvad sellistes süsteemides kohalikud eripärad, mille üle otsustamine on kohaliku juhtkonna pädevuses.” Seilenthal toob näitena juba jutuks olnud eluasemelaenu madala intressimäära, mis oli Tallinna filiaali juhtkonna otsus. Emapangale anti otsusest teada.
Juhani suuremaks hobiks, millele aega leiab, on triatlon. Ta teeb tavaliselt sprinte, aga korra on ka olümpiadistantsi läbi teinud, ja sel aastal tahab veel proovida. “Ma ei võrdle ennast Eesti tippudega. Ma võrdlen ennast iseendaga. Kuna ma jään vanemaks ja kui tulemused paranevad, olen ma järelikult ennast ületanud, mis ongi eesmärk.”
