Laevaehitajad: musta metallitööd enam Eestist ei otsita
"Üldiselt võib öelda, et Eestist ei otsita enam musta metallitööd," ütles Hartikainen Ärilehe palvel aastat kokku võttes. "Mis puutub laevaehitusse, on Eesti muutunud kvaliteedi, innovaatiliste lahenduste ja oskusteavet nõudvate projektide teostamise maaks. Seda kinnitab ka välismaise erialameedia kasvav huvi Eesti laevaehituse ja teadmusteenuste vastu."
Hartikaineni sõnul oli 2016 mitmele sektori ettevõttele segane aasta. "Välismaalt jäi silma hulgaliselt laevaehituse ettevõtete ja kaubamärkide omanikevahetusi, Euroopa lõbusõidulaevade turg ei näidanud elavnemise märke," rääkis ta.
Eesti tootjatele on läbi aegade Rootsi kõrval teine tähtis sihtturg olnud Soome, kuid tänavu edestas Soome ekspordimahtu Saksamaa, märkis Hartikainen. "Tõenäoliselt on siin oluline roll ka sellel, et EAS on järjepidevalt toetanud Eesti väikelaevatootjate ühisstende Saksamaa väikelaevamessidel."
"Töölaevaehituses on aasta märksõnad esimeste laeva mudelkatsete läbiviimine Eestis ja väga kiiresti kasvav nõudlus laeva-inseneride järele," ütles Hartikainen.
Järgmine aasta toob tema sõnul töölaevaehituses jätkuva kasvu, tootmismahu suurenemise ja turugeograafia laienemise.
"Ka mitmed lõbusõidulaevade tootjad on uute turgude otsingul liikumas töölaevade nišši, kasutades Eesti head mainet ja töölaevade kasvavat turunõudlust," rääkis Hartikainen. "Ettevõtted peavad pakkuma rahvusvaheliselt konkurentsivõmelisi töötingimusi, leidmaks oskustööjõudu ja laevainsenere. Kindlasti tõusevad sellega seoses ka ettevõtete arenduskulud, kuid see on Eesti väikelaevaehituse innovatsiooni-fookuse ja konkurentsivõime säilitamisel hädavajalik."
Hartikaineni sõnul mõjutab väikelaevaehitust teatud määral kindlasti järgmisel aastal rakenduv uus EL väikelaevade direktiiv. "Kuid lõbusõidulaevade turul tõenäoliselt midagi oluliselt ei muutu - võidavad need, kes leiavad uusi turge või julgevad tootearendusega seotud riske võtta," sõnas ta.
