Laevaremonditehas BLRT võõrtööjõud asendub kohalikega
Balti Laevaremonditehas (BLRT), mis viimastel aastatel on värvanud kümneid ukraina keevitajaid, liigub taas kohaliku töötajaskonna poole. Võõrtööjõu osakaal on viidud miinimumini.
„Osalt on tegu ka sellega, et talvel on tööd vähem. Suvel, kui töömaht jälle kasvab, peame ilmselt osa ukrainlasi tagasi kutsuma,” sõnas BLRT personalijuht Heinart Puhkim. „Kui suvel sadat meest vajame, siis ei ole neid kõiki Eestist võimalik leida.”
Samuti tunnistas Puhkim, et viimasel ajal end tööle pakkunud mehed on palju parema kvalifikatsiooniga kui varem. Paarkümmend värskelt tööle saanut on vahepeal töötanud näiteks Põhjamaade tehastes.
„Eestis ei ole merendussektor nii suur kui näiteks Soomes või Norras. Seal on laevaehitus ja
-remont ning näiteks naftapuurtornides tehtav töö väga oluline ja just sealt on saadud meil töötamiseks vajalikud väga spetsiifilised oskused,” märkis ta.
Põhjamaadest võiks siia tagasi tulla veelgi lukkseppi-keevitajaid. Võõrsil töötamisega samal tasemel töötasu BLRT siiski pakkuda ei suuda, kuid Puhkimi hinnangul ei jää palgad elatustaset arvestades sealsest oluliselt maha. „Osal huvitatuist, kes otseselt laevaehitusega tegelnud ei ole, oleme soovitanud lisaks ka õppima minna, kas tööturuameti vahendusel või otse Tallinna tööstushariduskeskusesse ja Lasnamäe mehaanikakooli. Neist võiks suvel abi olla,” oli Puhkim lootusrikas.
Mõlemad pooled rahul
Kartust, et ukraina töömehed siit lahkudes tööta jääksid, Puhkimil ei ole, uskudes, et heal tasemel töötajad leiavad endale üsna kiiresti uue töö. „Kui neile Ukrainas tööd ei olegi, ei jää nad meie tagasikutset kauaks ootama ja lähevad mujale,” sõnas ta.
Kui BLRT mõni aasta tagasi Ukrainast tööjõudu otsima asus, oli ettevõte sundseisus, sest kohalikult turult keevitajaid leida ei suudetud. „Ega me põhjuseta otsinud töötajaid väljast. Neid lihtsalt ei olnud. Nüüd aga on mõlemad pooled, nii ettevõte kui ka kohalikud töötajad rahul,” ütles ettevõtte personalijuht.
