2017. aastaga võrreldes on töötajate aktiivsus tööturul pisut langenud – kui möödunud aastal ei olnud töökoha vahetamisest üldse huvitatud 28% vastanutest, siis tänavu pea kolmandik (32%). Veelgi enam, uuringu tulemustest saab järeldada, et oma tööandjatele lojaalsete töötajate osakaal on aastaga veidi tõusnud. Seda on võib-olla mõjutanud tööandjate panustamine töötajate heaolu parandamisse ning organisatsiooniga seotuse suurendamisse, samuti palkade kasv.

Teisalt mõjutab töötajate aktiivsust tööturul endiselt tööandjate agar värbamistegevus – pea iga teine (48%) uuringus osalenud töötaja oli saanud erinevatest kanalitest kutseid tööle kandideerimiseks.

Juhtide ja tippspetsialistide kõrval on rohkem kutseid tööle kandideerimiseks saanud ka mootorsõidukite ja liikurmasinate juhid.

„Töökohavahetusele avaldavad enim mõju ebahuvitav töö, kehvad suhted kolleegidega ning rahulolematus juhtimiskvaliteediga.“ ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Kui töötaja on rahulolematu, on konkureerivatel tööandjatel teda ka lihtsam enda juurde meelitada. Peaaegu iga teist töötajat on lähiajal kutsutud tööle kandideerima, mis tähendab, et olemasolevate töötajate lojaalsetena hoidmisele tuleb pöörata rohkem tähelepanu kui kunagi varem.“

„Oma tööandjale lojaalsemad on need töötajad, kes on rahul tööalaste arengu- ja karjäärivõimalustega organisatsiooni sees, samuti lisatasude teenimisvõimalusega,“ lisas Henry Auväärt.

„Töötajate puudus kasvatab jätkuvalt tööjõukulusid ning seab mitmes valdkonnas küsimärgi alla ettevõtete konkurentsivõime. Töötajate lojaalsuse hind tõuseb järjest – kui aasta tagasi oli oma tööandjale lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu veidi üle 1200 euro, siis sel aastal on see üle 1300 euro. Palga suuruse kõrval on oluline ka see, kuidas ja mille eest seda makstakse ehk kui õiglase ja motiveerivana töötaja oma töötasu tunnetab,“ kommenteeris uuringut Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder.