Norra ja haigushüvitis

Norra haigushüvitise süsteemi peetakse Euroopas kõige heldemaks. Töötaja saab esimesest haiguspäevast alates 100% oma palgast ning seda vajadusel ühe aasta vältel. Ega norrakad rumalad ole, seda võimalust kasutatakse ka ohtralt ära. Seda peetakse varjatud struktuurse tööpuuduse osaks. Igal ajahetkel on Norras haiguslehel ligi 7% kogu riigi töötajaskonnast. See on väga kõrge näitaja.

Prantsusmaa ja töötus

Prantsusmaal on aga väga lahke töötuskindlustushüvitise süsteem. Kõrgepalgaliselt ametikohalt lahkunu võib teenida isegi kuni 6959 eurot töötuhüvitist kuus. Täna on 2,6 miljonist töötust vähem kui 1000 sellised, kes nii suurt summat saavad. Riigis on keskmine netopalk 2000 eurot kuus. See ei tähenda, et töötaja saab 100% varasemast palgast, keskmine on 65%.

Töötajad saavad hüvitist nelja kuu möödudes ning alla 50-aastased saavad seda kuni kaks aastat ning üle 50-aastased kuni kolm aastat. Inimene peab seda raha saades siiski aktiivselt tööd otsima.

Saksamaa töötute huvitav elu

Saksamaal saab lapsevanem 2/3 oma varasemast töötasust, lasteta inimesed saavad 60%. Maksete kestvus sõltub sellest, kui kaua sa oled süsteemi raha maksnud ning kui vana sa oled. Alla 50-aastased saavad seda aasta aega, 50-54 aastased 15 kuud ning 55-aastased ja vanemad 48 kuud. Pärast seda aega saavad töötud edasi kindlaksmääratud toetust, mida kutsutakse Arbeitslosengeld II (ALG II). See peaks tagama minimaalse sissetuleku. Need vaadatakse üle iga aasta alguses, et summa oleks kooskõlas elukalliduse muutumisega.

Kui sa elad üksi, siis sa saad 391 eurot kuus, aga kui oled abielus või kooselus, siis saad 353 eurot. Kes elavad näiteks vanemate juures, saavad 313 eurot ning 15 kuni 18 aastased, kes koolis ei käi, saavad 296 eurot kuus. Töötud lapsevanemad saavad lisaks lapsetoetust - 261 eurot lapse eest vanuses 7 kuni 14 ning 229 eurot alla 7-aastase eest.

ALG II saajatel on teisigi lisahüvesid. Üks neist on mööbli ja kodutehnika ostmise kompenseerimine.

Saksamaa on kehtestanud aga ka karistused. Kui toetuse saaja keeldub vastu võtmast sobivat töökohta või ei otsi aktiivselt tööd, siis kaotab ta toetuse määras kohe 30% ning seda kolmeks kuuks. Kui ta teist korda veel mõne hea pakkumise tagasi lükkab, siis kaotab ta juba 60%.

Inimene võib teenida töötuhüvitisele lisaks maksimaalselt 165 eurot kuus, tehes seejuures alla 15 tunni tööd. Sel juhul see tema hüvitist ei mõjuta.

Ühesõnaga, keeruline süsteem.

Teistsugune näide: võrratu Venemaa

Heade näidete nimekirjas on ka Venemaa, justkui kontrastiks. Autor tõdeb, et töötuskindlustus on seal „üsna napp". Seda antakse 12 kuud ning selle suurus on 850 rubla (11,8 eurot) kuus kuni 4900 rubla (69 eurot kuus). Summa suurus oleneb sellest, kui kaua inimene on töötanud ja mis oli tema töö kaotamise põhjus. See toetus ei kata isegi piskut sellest, mida inimene eluks vajab. Valitsus ise ütles, et 2014. aastal oli toimetulekumäär 8283 rubla kuus. Seda nähakse kui absoluutset miinimumi, et täita peamised vajadused toidu ja ravimite osas.

Miinimumpalk riigis oli 2014. aastal 5554 rubla, aga tõusis käesoleva aasta alguses 7,4% ehk 5965 rublani.

Kel huvi suurem, võib The Guardiani lugu täismahus lugeda siit.