Laibaloendus: kui palju "kadunud hingi" tegelikult töötajate registrisse lisandus

1. juulist jõustusid maksukorralduse seaduse muudatusted, millega tõmmati käima uus maksupettuste vastu võitlemise salarelv — töötajate register. Mis pärast selle kasutusele võtmist juhtus, kirjutas Eesti Maksumaksjate liidu juhatuse liige Martin Huberg liidu ajakirjas MaksuMaksja.

Nüüdseks on töötajad ja tööandjad saanud imerelva mõju oma nahal tunda juba kaks kuud ning käes on paras hetk väike laibaloendus korraldada, moonatagavara täiendada ja rusikatega väike trummipõrin rinnal esitada.

Oi kui palju töötajaid!

Kõige armsam on loomulikult meie oma rahandusminister, kes suutis juba 1. juuli hommikul FB seinalehes kuulutada rõõmusõnumit: „Hommikul algas töötajate invasioon Eestisse kiirusega üle 1000 in/tunnis. Piiril suurt liikumist pole täheldatud, järelikult on tegemist seni registreerimata tööjõu legaliseerimisega käivitunud töötamise registris.“

Geniaalne! Lihtsa nipiga on terve hord töötajaid legaliseeritud ja lülitatud maksumaksjate perre. Kui see nii lihtne oleks, siis teeks mõned registrid veel juurde ja küll see riigieelarve õige pea positiivset lisaeelarvet näha saaks.

Samas näitab see, kui vähe viitsitakse tõsiselt sisule mõelda ja kui kergekäeliselt mingit infokildu endale soodsa nurga alt eksponeeritakse.

Isegi Maksu- ja Tolliameti avalike suhete juht Rainer Laurits jahutas mõnevõrra kirgi ja märkis, et üle 5000 lisandunud „surnud hingedest“ olid võlaõiguslike lepingute alusel teenuseid osutavad isikud ning teiseks oli terve hulk neid, kes olid varem tööl, aga keda mingil põhjusel polnud haigekassas registreeritud.

Samas rõhus maksuhaldur selle registri juurutamisel just ümbrikupalkade likvideerimisele kui eesmärgile. 1. juulil alustati ka kampaaniaga „Ümbrikupalk kahjustab töötaja tulevikku“. Seejuures on tööinimesele ette söödetud isegi kaotuse kalkulaator! Igaüks saab vaadata, kui palju ta tulevikus näppu imeb, selmet riigi hoiupõrsa nisa küljes rippuda.

2. juulil raporteeriti juba, et „Töötamise registri käivitumise esimesel päeval lisandus senisele 609 439 registreeritud töötamisele veel 17 598 inimese 18 729 töötamist. Võlaõiguslike lepingute alusel töötamisi, mida haigekassas varem registreerima ei pidanud, tuli juurde 7995 ning töölepinguga töötamisi tervelt 7199.“

Liigset indu tõmbas maha vaid Päevaleht oma juhtkirjas: „Esiteks polnud mitte kõik lisandunud senised petturid, vaid end peavad üles hakkama andma ka need, kellelt eri tüüpi lepingute alusel haigekassale raha ei laekunud. Sisuliselt juhtub sama, mis näiteks nõudega deklareerida vastastikku üle tuhande euro suuruseid arveid: 10% petturite pärast kannatavad ülejäänud üheksa kümnendikku, kelle õlule lisab riik veel ühe koormisena nõude tõestada oma ausust.“

Mis siis juhtus? Kas me tõesti saame eeldada, et sellisel hulgal on ümbrikupalga saajaid ning uus register võttis maksupetturitelt päevapealt igasuguse isu raha „vasakule“ panna? Tundub pisut naiivne.

Kuna sellest ajast on ka meil registri teemadel küllalt palju tagasisidet, siis vaatame, millist tüüpi suhted seal registris meie liikmete osas kajastamist leidsid.

Töötaja

Esiteks muidugi töötajad. Muide, juba aastaid levib selline folkloor, et töötajat ei pea haigekassas registreerima, kui tal on teine tööandja, kes on seda juba teinud. Päriselt ka. Loogika on lihtsalt selles, et hüvitise maksmisel lähtutakse ju sotsiaalmaksu andmetest ning isegi kui tööandja ei registreerinud töötajat haigekassas, tegi haigekassa seda automaatselt, sest ravikindlustuse seaduse § 19 lõige 21 kohustas teda selleks. Nüüd on selline õigus ja kohustus muidugi maksuametil ja see võib lõppeda eksija suhtes rahalise karistuse rakendamisega (vt maksukorralduse seaduse § 253).

Sellest tulenevalt oli terve hord selliseid töötajaid, kes olid erinevatel põhjustel vaid ühe tööandja juures haigekassas arvel, ning probleemi polnud. Seejuures ei tähenda see sugugi, et tööandja oleks sotsiaalmaksu valesti maksnud või inimene mõnd hüvitist vähem saanud. Kõik toimis ladusalt nii kaua, kui „registreeritud“ töökoht ära kadus ja koos sellega ka ravikindlustus.

Juhatuse ja nõukogu liige

Kummaline, kuid mingil põhjusel on päris arvestatav hulk meile helistanuid öelnud, et nad registreerisid juhatuse liikme töötajate registris töölepingulise töötajana. Ka siin on folklooril suur roll, sest päris suur osa inimesi arvab, et kui juhatuse liikmele makstakse tasu, siis on see töötasu, sest ta ju teeb tööd. Ja boonusküsimus on — mida tähendab „juhtimis- ja kontrollorgani liige“? (À la meie firmas „organeid“ ei ole, meil teeb juhatuse liige ise tööd ja tegime talle nüüd töölepingu).

Lisaks veel need, kes registreerisid end nüüd juhatuse liikmena, kuid haigekassasse neil asja ei olnud, sest tasu makstakse kas siis ebaregulaarselt või vähem kui sotsiaalmaksu kuumääralt. Kuna haigekassas registreerimise tingimused ei olnud täidetud, sai töötajate register jälle uusi hingi juurde. Siia kuuluvad näiteks ka välismaalastest nõukogu liikmed, kelle registreerimiseks tuli neile muu hulgas ka Eesti isikukood tekitada.

Teenuse osutajad

Nii nagu ka maksuamet oma käsiraamatus selgitab, on terve rida uusi hingi tulnud võlaõigusliku teenuse osutamise lepingute (käsundusleping, töövõtuleping jne) alusel tegutsevatest inimestest, keda ravikindlustuse seadus ravikindlustuskaitsega ei õnnistanud (sest neile makstud tasu jäi alla sotsiaalmaksu kuumäära) ning kes end seetõttu ka üles ei andnud. Või kes jäeti haigekassas sellepärast registreerimata, et inimesel oli püsiv töökoht ja selle kaudu ka kindlustus olemas. Ka nende inimeste eest olid varem kõik maksud korralikult makstud. Võtame näiteks mõne vabakutselise fotograafi või ajakirjaniku, kes saab vahelduva eduga honorare näiteks 15 väljaandelt — nüüd on tal töötajate registris ka kirjas 15 töökohta. Töökangelane missugune!

Vabatahtlikud

Nojah, mis ma oskan öelda. Korduvalt on uuritud, miks ei või juhatuse liiget vabatahtlikuna registreerida, kui talle näiteks mingil põhjusel töötasu ei maksta, ja paljud on seejuures ka registreerinud. Mitut on minul igatahes õnnestunud veenda kannet parandama ning edasi liigume küsimuse juurde, kes siis on „töötaja“, see „organi“ liige, ja kes lihtsalt „vabatahtlik“ (ei tea, kas töötajad teevad tööd vastu tahtmist?).

Olukorrad on huvitavad ning mida segasem lugu, seda rohkem uusi kandeid saab register juurde.

Kuna EML tegevuses osaleb päris tihti tasuta abilisi, siis huvitas meid see teema eriti ja pöördusime „partei ja valitsuse“ poole täiendavate selgituste saamise sooviga. Vastus oli pehmelt öeldes huvitav. Igatahes on meil tõsine kavatsus kogu Rahandusministeeriumi ja MTA juhtkond igaks juhuks „vabatahtlikuna“ ära registreerida.

Registri vead

Lisaks eelnevatele kategooriatele on küllalt palju olnud neid, kellel on haigekassa peetavas registris olnud vigased või puudulikud andmed. On neid, kes on enda teada registreerinud, kuid kanne puudus, kuid ka neid, kellel on kas siis kande kvalifikatsioon olnud vale või on mõni muu probleem.

Tõsi, maksuamet teavitas juba enne registri rakendumist, et andmeid tuleb kontrollida ning paljudega võidi ka isiklikult ühendust võtta, et asja selgitada, kuid kindlasti jäi ka 1. juuli seisuga terve hulk neid, kelle kohta tuleb täpsustused uude registrisse kanda. Kusjuures paljudel juhtudel näeb „parandamine“ välja nii, et tuleb vale liiki töötamine lõpetada ja selle asemel uus suhe registreerida.

Maksupettuste vastu võitlemine

Mis aga puudutab oodatavat „suurt saaki“, siis ma jahutaksin küll inimeste tundeid veidi maha. Ei tekita see registrikanne ühtegi rahalist kohustust ning ma ei usu, et oleks väga palju neid, kes siiralt usuvad, et see oli nüüd kõva löök maksupetturitele.

Esiteks võib töödejuhatajal olla telefonis SMS valmis koos kõikide vajalike andmetega, mis koheselt MTA-le edastatakse, kui kontroll objektile saabub. Teiseks makstakse ilmselt suures osas „ümbrikupalka“ lisaks ametlikule töötasule, mitte ainsa tasuna.

Kolmandaks — no andke andeks, kuid kas tõelist kuritegevust ikka niimoodi välja juuritakse? Varsti on ehitusplatsidel kõik FIE-d või OÜ-de juhatajad, kes palka ei saa, või vabatahtlikud, kes on kenasti kirjas vms. Muidugi on see vaid üks tükk tervikust, kuid peamine väärtus ei ole sel mitte maksupettustega võitlemine, vaid muud hüved (toimib paremini, lihtsustab andmete edastamist jne). Iseasi, kas sellises ulatuses kohustusi pidanuks panema.

Tõenäoliselt on elu siiski märksa keerulisem kui see ministeeriumile paistab. Nagu ka kõikide muude maksumuudatuste puhul.