Kui 2016-17 oli Eesti Baltikumi regioonis kõige kiirema üle 4%se keskmise kasvuga majandus, siis tänavu oli paras aeg loovutada esikoht lõunanaabrile Lätile. Läti majandus kasvab käesoleval aastal rekordilised üle 4 protsendipunkti ning järgmisel aastal vaid veidi alla selle. Ka ettevõtete tulumaksu lahendus on nüüd suhteliselt sarnane mõlemal riigil. Aktsiisid on aga selgelt Läti kasuks. Seega leiab nii sarnasusi kui erinevusi, kuid kokkuvõttes viimased vaid rikastavad. Võtame siis laulupeo traditsiooni või rock festivalid, sarnasustes ja erisustes peitubki vürts ja võlu. Nii peabki olema ühes hästi toimivas avatud majanduspiirkonnas.

Kui majanduskasvu osas on edu lõunanaabril, siis demograafia osas rahvastiku arvu arvestades on edumaa Eestil. Nimelt rahvaarvu langus on Lätis kestnud pikemat aega, samas kui Eesti on jõudnud viimastel aastatel nulli lähedale ja isegi kergelt pluss poolele. Majanduskasvust olulisem on väljarände pidurdamine ja rahvaarvu stabiliseerumine, millele aitab kaasa üldise heaolu kasv. Eesti ei saa loorberitele puhkama jääda. Rahvastiku väljavoolu piiramine on jätkuvalt suur väljakutse mõlemale riigile. Eestil on viimasel 10-nel aastal läinud paremini tänu kiiremale taastumisele majanduskriisist. Võtmeküsimuseks on seejuures tööturg. Keskmine palk on Eestis jõudnud euroala keskmisele veidi lähemale kui naabril. Näiteks kui keskmine netopalk küündis möödunud aastal Eestis üle tuhande euro taseme, siis Lätis oli see üle 700 euro. Erinevused on ka pensionites.

Demograafia on ülioluline väljakutse mitte ainult rännet aga ka rahvastiku vananemist arvestades. Konkurents tööjõu pärast kasvab veelgi olukorras, kus tööpuudus on euroalas langemas pea alla kaheksa protsendi taseme. Enamusel ettevõtetel nii Lätis kui Eestis on täna üha suuremad raskused leida kvalifitseeritud tööjõudu. See olukord ei lähe Euroopa arengute taustal lihtsamaks. Väljakutseks on tuua riiki uusi atraktiivseid investeeringuid, mis looks kõrgema lisandväärtusega töökohti, et sissetulekute konvergents saaks euroala keskmise suunas jätkusuutlikult jätkuda. Palgakasvuga peab käima sammu ka ettevõtete tulude kasv.

Majandusedu hindamisel tuleb analüüsida kindlasti pikemat ajalugu ja ka tuleviku perspektiivi. Kokkuvõttes on mõlemad riigid aastatega jõudsalt lähenenud euroala lõunariikidele elatustasemelt. See on märkimisväärne saavutus. Õigemini suhteliselt uskumatu edu, mida on taasiseseisvuse perioodiga mõlemas riigis saavutatud. Tulles välja algusaastate majanduskaosest kui rubla inflatsioon küündis tuhande protsendini, kütust ei olnud tanklates talvekuudel lihtsalt saada, toidutalongid ja kõik muuoli kaoses. Täna on riigid mitme majandusnäitaja osas võrreldavad juba euroala lõunariikidega. Viimasest vägagi kahjulikust ja valusast majanduskriisist on välja tuldud pealegi madala võlakoormusega ja tööpuudusega. Suure arengutõuke andis kahtlemata Euroopa Liit, ühinemine Nato ja euroalaga. Edu aluseks on koostöö oma peamiste kaubanduspartneritega.

Tänane tugev rahanduse seis on oluline investeerimiskeskkonna atraktiivsuse jaoks, sest heaolu kasv sõltuvad tulevikus väga palju just uutest nutikatest investeeringutest majandusse laiemalt.

Läti on edukas ja kõige kiirema kasvuga riik Baltikumis nii tänavu kui järgmisel aastal. Võtab veidi aega kuni naabrid on Euroopa tööjõuturul keskmiselt samavõrd atraktiivsed kui meie ettevõtete pakkumised. Seniks voolab tööjõudu Lätist pigem Eestisse kui vastupidi. Väike tööjõu voolavus ja heas mõttes mõõduvõtmine käib alati avatud majanduste koostöö juurde. Läti edu on ka Eesti edu. Hea kui naabritel läheb hästi. Läti õlu maitseb ka hästi.