Cantabria provintsikohtu teisipäeval avaldatud otsuse kohaselt on noor naine lasknud tuulde kõik töövõimalused ega ole ära teeninud, et vanemad peaksid teda üleval pidama.

Kohus märkis, et vanematel on seaduslik kohustus järeltulijatele nende majandusliku iseseisvuse saavutamiseni toitu ja peavarju pakkuda, kuid seda vaid juhul, kui nad ise oma hädades süüdi ei ole.

Noor naine andis oma vanemad kohtusse pärast seda, kui viimased avaldasid arvamust, et ta peaks ise hakkama saama.

Kohus tuvastas, et naine oli rahanappuse enda suhtumisega ise tekitanud, sest ei lõpetanud kooli ega omandanud elukutset, vaatamata sellele, et sugulased maksid ta arvuti ning kontoritöö kursused kinni.

Kohtunik märkis samuti, et naisel oli olnud töökoht kodulinnas, lisaks Lõuna-Hispaanias ning isegi Londonis, kuid ta oli omal soovil sealt lahkunud.

„Põhjenduseks oli alati kas liiga suur töökoormus, liiga pikad tööpäevad või madal palk,“ seisab kohtuotsuses, kus tõdetakse, et pärast täisikka jõudmist võib naise käitumist juriidiliselt nimetada laiskuseks ning aja- ning võimaluste kasutamise oskuste puudumiseks, mis on kokkuvõttes põhjustanud kaebaja praeguse olukorra.

Hispaanlased on Euroopas ühed hilisemad vanematekodust lahkujad. Keskmiselt alustavad nad iseseisvat elu 29-aastaselt. Seega veedavad nad vanemate ülalpidamisel kümme aastat enam kui rootslased. Rootslased lahkuvad kodust keskmiselt 19-aastaselt ning see on euroliidu kõige varasem näitaja.

Hispaanlastest kauem on lapsed vanematekodus Maltal (31,1 aastat), Itaalias (30,1 aastat) ning Kreekas (29,4 aastat)

Pikaleveninud majandussurutis ning kõrge tööpuudus eriti noorte seas( kuni 50%) on muutnud töö leidmise ning iseseisva elu alustamise noortele hispaanlastele väga raskeks ning nii elab 80% alla 30-aastastest hispaanlastest vanematekodus.