Lammas sattus kahtlusaluseks

Eesti Maalamba Ühing on Kihnul, Ruhnul ja Saaremaal registreerinud 200 põlistõugu maalammast, keda riik keeldub sellisena tunnustamast.

Loomaarst Anneli Ärmpalu-Idvand on võtnud südameasjaks päästa Eesti saartel elavad väikesekasvulised kvaliteetse villaga põlist liiki lambad. Veterinaar- ja toiduamet keeldus sügisel lambaid põlistõuna kinnitamast, põhjendades, et “nn maalammas on kängunud ristandite kogum”, kirjutab Eesti Päevaleht.

“See on otsitud põhjendus,” ütles loomaarst Ärmpalu-Idvand. “Neli aastat tagasi Kihnus märkasin kohe, et tegu on teistsuguste lammastega.”

Erinevalt Eestis levinud lihalammastest on paljud maalambad kahekihilise villaga, millest alumine on väga soe ning ülemine annab tugevuse. “Kihnu käsitöö tehakse just nimelt selle lamba lõngast, seepärast on see tunduvalt pehmem kui lihalammaste oma,” lausus Ärmpalu-Idvand.

Aasta algusest tegutseva Maalamba Ühingu presidendi, Saaremaa lambakasvataja Gilleke Kopamehe sõnul on maatõugu lambad enim levinud Kihnus. Peale Kihnu kasvavad nad Ruhnus, järjest rohkem isendeid leitakse ka Saare- ja Muhumaalt. “Praeguse seisuga on tuvastatud 200 maatõugu lammast,” lisas ta.

Veterinaar- ja toiduameti geneetiliste ressursside büroo juhataja Haldja Viinalass lisas, et DNA-uuringute põhjal olid 23 Kihnu ja Ruhnu lammast geneetiliselt sarnased Eestis levinud tume- ja valgepealise tõuga. “Ka maalammaste omanike usutlusest selgus, et reas karjades oli kasutatud mitut jäära,” lisas ta. “Olemasolevate andmete põhjal ei saa kinnitada, et tegu on puhtatõulise karjaga.”