EVR Cargo juhatuse esimehe Ahto Altjõe sõnul langesid jaanuarikuus veomahud kõikides olulisemates EVR Cargo kaubagruppides peale väetiste, enim vähenes mineraalsete vedelate kütuste veomaht.

“Loodetavasti on naftasaaduste suure languse põhjused ajutist laadi ning selle olulise veosegrupi maht Eesti transiidikoridoris taastub edaspidi,” märkis Altjõe.

Languse peamisteks põhjusteks on Venemaa majanduse nõrk seis ning keeruline olukord valuutaturul, mis koostoimes vähendasid märkimisväärselt Venemaale suunduvate veoste mahtu nii Eesti ekspordi kui ka Venemaale suunduvate transiitkaupade osas, põhjendas EVR Cargo.

“Samuti on raudteevedude vastu üha enam konkureerimas ka autotransport, mis omab samuti negatiivset mõju kaubavahetusele raudteetsi,” lisas Altjõe.

Konteinerite veomaht jaanuaris vähenes mullusega võrreldes 31 protsenti 4068 konteinertingühikuni (TEU).

“Mitsubishi tehases toimus jaanuaris planeeritud ümberseadistusperiood, mistõttu olid tarned Kalugas asuvasse tehasesse osaliselt peatatud, kuid üldise trendi osas teevad ettevaatlikuks rublakursi halvenemisest tingitud Venemaa vähenevad impordimahud ning suurenev konkurents Venemaa endi sadamate poolt,” märkis Altjõe.

Mineraalseid vedelaid kütuseid veeti jaanuaris 517 000 tonni, vähenedes aastaga 32 protsenti. Põlevkivi veomaht vähenes neli protsenti 238 tuhande tonnini, keemiakaupade maht 20 protsenti 76 000 tonnini ning puistekaupade veomaht 54 protsenti 26 000 tonnini. Ainsana tõusis jaanuaris väetiste veomaht, kerkides 19 protsenti 359 tuhande tonnini.

Jaanuaris oli olulisimaks kaubavahetuspartneriks EVR Cargole Venemaa 707 tuhande tonniga, vähenedes aastaga 16 protsenti. Valgevene suuna veomahud vähenesid protsendi võrra 130 000 tonnini, Läti mahud 63 protsenti 65 tuhande tonnini ning Kasahstani mahud 40 protsenti 65 000 tonnini. Kaubavahetus Leeduga kasvas 100 protsenti 30 000 tonnini.

Transiitvedude maht ulatus jaanuaris 872 tuhande tonnini, moodustades 67 protsenti kogumahust ning vähenedes möödunud aasta jaanuariga võrreldes viiendiku võrra.