Languse ajal sätivad firmad tootmist ümber
Nõo Lihatööstuse juhataja Toomas Kruustük ütles, et ettevõte on majanduslanguse ja nõudluse vähenemise korral valmis rohkem tootma odavamaid tooteid. „Kindlasti vaatame tooted üle selle pilguga, et mida ei kannata toota,” märkis Kruustük. „Meil on tooteportfellis juba ka odavamaid tooteid, mis muidugi ei tähenda, et nad on mingist jamast kokku keeratud. Odavamate toodete osakaal võib aga suureneda, aga seda mitte kvaliteedi, vaid ettevõtte kokkuhoiu arvelt,” lisas ta.
Kruustüki sõnul on ettevõttel plaanis osta uus tootmisliin, kuid see oleneb Läti partnerite otsustest. „Igal juhul vaatame, mis juhtub. Pole mõtet osta tootmisliini ja vaadata, kui ilus see on,” sõnas Kruustük.
Jälgib hoolega
Ka Kalevi kommivabrik jälgib, mis tooted on kõige kasumlikumad ja mille võib üle parda visata. „See hakkab pihta pakendist, sisust ja kaalust,” rääkis ettevõtte arendusjuht Marek Trautmann. Teisest küljest jätkab ettevõte uute toodete turule toomist.
Tallinna vanalinna kalarestoran Mõõkkala on töötajate arvu praeguseks miinimumini viinud. Restorani juhataja Mariann Jõerüüdi sõnul ei ole aga menüü kallale mindud, pigem otsitakse võimalusi toorainet odavamalt kätte saada. „Kuna me oleme peaaegu ainuke täismenüüga kalarestoran, siis jube kahju on midagi maha võtta. Me lihtsalt katsume võimalikult palju toorainehinda vaadata: valida, kust võtta ja ise tooma minna, kui kusagilt tuleb odavam kui tarnijatelt võtta.”
„Päevapraad on nendele söögikohtadele, kellel on makaronid, hakkliha ja vorstid. Me peame lihtsalt lootma, et hinna, kvaliteedi ja portsjoni suuruse suhe klapib,” ütles Jõerüüt.
Oma toodangust 70% eksportiv rõivatootja Sangar tunnetab oma sihtturgudel otseselt närvilisust. Sangari turundusdirektor Jaan Rosental siiski lubab, et olgu ajad millised tahes, Sangar toodete kvaliteedis järele ei anna. „Pigem vaatame üle turundustegevuse,” lisas ta.
„Kuna meil on üle kümne tegevussuuna, siis on ka riskid mõnevõrra hajutatud, kuid ka meie ei ole suletud süsteem ja üleilmsed finantsprobleemid ei jäta mõju avaldamata,” kinnitas BLRT Grupi kommunikatsioonijuht Anu Hallik-Jürgenstein.
Eelkõige püüab BLRT kindlustada rahavoogu. Selleks loobub suurfirma mitmest sisseostetud teenusest ja teeb ise ära nii palju töid kui võimalik.
Hallik-Jürgensteini sõnul on selgelt märgata, et kliendid hilinevad maksetega või ei saa plaanitud projektidele raha taha. BLRT jälgib, millise tegevusega tasub tegeleda ja millisega mitte. Firma näeb praeguse languse taustal perspektiivi näiteks alternatiivenergeetikas.
Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik möönis, et kõige rohkem saavad kannatada sisetarbimisega seotud valdkonnad. „2009. aasta on tarbija jaoks raske,” ütles ta.
Kellelgi läheb ka hästi
•• Tarkvarafirma Helmes juhi Jaan Pillesaare sõnul on Helmes praegu veidi teises olukorras kui muud ettevõtted.
•• „Kuna Helmese teenused on seotud ärikriitilise tarkvaraga, siis nendes valdkondades kliendid investeeringuid üldjuhul ei vähenda,” ütles Pillesaar.
•• Pillesaare sõnul jõuavad kriisi tõsisemad tagajärjed reaalselt kohale alles 2009. aastal, mil tekib neil, kellel on võimalik, hea aeg laieneda. „Siis hakkab toimuma turu ümberjagamine nõrgemate ja tugevamate ettevõtete vahel. Meie laieneme ainult oma põhitegevusalal,” ütles Pillesaar.
•• Pillesaare sõnul on majanduslanguses üldjuhul kolm klassikalist tegevust: „Esiteks tuleb kaitsta oma turgu ja teha müügitööd tavapärasest enam, teiseks on hea aeg tegeleda efektiivsuse tõstmisega ja kolmandaks tuleb silmad lahti hoida laienemisvõimalustele.”
