Lapseootel naine seljatas töövaidluskomisjonis oma tööandja Sushi Topi
Töövaidluskomisjon mõistis naisele hüvitisena välja kuue kuu keskmise töötasu ja 2000 eurot õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest, teatas võrdõigusvoliniku kantselei.
Naine töötas Sushi Top OÜ-s katseajaga baaridaamina. Kui ta oli tööandjale oma rasedusest teatanud, andis tööandja mõista, et rasedana edasitöötamine pole võimalik. Tööandja lubas rasedale töötajale töötamise väga ebamugavaks muuta. Avaldaja sõnul määraski tööandja talle eriti pikad tööpäevad, mille jooksul ei olnud võimalik korralikult lõunat süüa ega tualetti kasutada. Mõni kuu hiljem töötaja haigestus ning pärast nädalast eemal viibimist tööle naastes sai ta teate, et töösuhe on lõppenud.
Sushi Top põhjendas töölepingu ülesütlemist naise tööle sobimatuse ja töökohustuste rikkumisega. Tööandja väitis, et sai naise rasedusest teada alles pärast töölepingu ülesütlemise avalduse üleandmist. Töövaidluskomisjon ei tuvastanud seda, et tööandjal oleks olnud mõjuvat põhjust töölepingu ülesütlemiseks.
Võrdõigusvolinik: lapseootel töötajate õigused peavad olema tagatud
„Kui me räägime riigina, et soovime toetada lastega peresid ja laste sündimist, siis tuleb alustada sellest, et lapseootel naiste õigused peavad olema tagatud ja neil ei tuleks seista silmitsi tööandjate negatiivse suhtumisega. Tööandja ei tohi öelda töölepingut üles raseduse tõttu. See kehtib samamoodi ka katseajal töötamise kohta," rõhutas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.
Ta rääkis, et sel aastal on kokku puututud paljude juhtumitega, kus lapseootele jäänud naised on pidanud taluma tööandjate vaenulikku ja kiusavat suhtumist ning rasedatest töötajatest on püütud nii-öelda vabaneda.
"Lapseootel naine on seaduse erilise kaitse all ning me töötame selle nimel, et rasedate õiguste rikkujad ei tunneks end karistamatuna. Diskrimineerimine ja kiusamine põhjustab inimesele hingelisi üleelamisi ja võib tekitada terviseprobleeme. Õiguste rikkumisega on moraalne kahju juba tekkinud ning seetõttu mõistetakse kannatanule rikkumise tuvastamisel hüvitis," selgitas Sepper.
Samuti on võrdõigusvolinikuni jõudnud juhtumid, kus naist sunnitakse tööle asudes kirjutama alla lubadusele järgnevatel aastatel mitte lapseootele jääda.
"Selline nõue on inimese õiguste jäme rikkumine. Tuletame tööandjatele meelde, et neil ei ole õigust sekkuda töötajate pere- ja eraellu. Selle asemel, et töötajaid hirmutada, peaksid tööandjad andma lapseootel naisele kindlustunde, et neile võimaldatakse ühitada oma perekondlikud ja tööalased kohustused ning nad on oodatud naasma samale ametikohale pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist," manitses volinik.
Sepper rõhutas, et tööandjatel on seadusjärgne kohustus teha omalt poolt kõik, et tema töötajad saaksid oma tööd ja pereelu ühitada.
"Kahjuks peame jätkuvalt võitlema tööandjate diskrimineerivate praktikate vastu, mille läbi kannatavad just lapsevanematest töötajad,“ nentis ta.
