Lars Trunin: praegune euroala pangaülekannete süsteem on aeglane, kulukas ja ajale jalgu jäänud
Näitlikustamiseks on hea võrrelda pangaülekannet postiteenusega. Mõned sajandid tagasi viisid kirja kohale härrad hobusel, eelmisel sajandil täitsid sama ülesannet rongid ja lennukid. Täna saadame e-kirju ja kasutame äppe, nagu Messenger või Slack. Me isegi ei kahtle, et saadetud sõnum ühest maailma otsast teise sekunditega kohale jõuab. Maksetega on paraku teisiti. Selleks, et saata laupäeval raha Saksamaale, on meil kiirem istuda autosse, sõita ise kohvriga kohale ja anda see üle.
Olgugi, et ettevõtted ja makseteenuse pakkujad on huvitatud välkmaksetest, on infrastruktuuri puudumine kõige suurem takistus välkmaksetele üleminekul. Sul võib olla ükskõik kui äge auto, aga kui teed pole, ei saa sellega sõita. Välkmaksed on mitmeid aastaid kasutusel olnud väljaspool eurotsooni, näiteks Taanis, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Oleme TransferWise’iga Ühendkuningriigis tõestanud, et see on tehniliselt võimalik ja on ainult aja küsimus, millal euroala järgi jõuab. Euroopa-suurune laev keerab aeglaselt, sest Euroopas on 19 riiki, kes selle ühe valuuta üle otsustavad ja pikalt kaheldi, kas inimestel seda päriselt vaja on. Nüüdseks on seatud eesmärk, et raha saaks edastada sekunditega mitte ainult ühes riigis, nagu Põhjamaades või Inglismaal, vaid üle terve euroala.
Üle-euroalased standardid eemaldavad kommunikatsioonitõrked. Mida vähem on tõrkeid, seda madalamad on kulud infrastruktuuri üleval hoidmiseks. Täna maksame Eestis ühest pangast teise ülekandel 0,38 senti. Kui me e-kirjade eest ei maksa, miks peaksime maksma ülekannete eest? Ühendkuningriigis on täiesti tavaline, et ülekanded on tasuta. Parem infrastruktuur tihendab konkurentsi, mis omakorda aitab kiirendada maksete hinna langust ja töötlemise aega nullini. Selle tulemusena on Inglismaa kohalike jaoks väga veider pangaülekannete eest maksta või oodata. Konkurentsi veelgi tihendamiseks avasid käesoleva aasta aprillis kohalikud maksesüsteemid ligipääsu ka mitte-pankadele, nagu TransferWise, et maksete odavus ja kiirus ei jääks ajutiseks trendiks, vaid säiliks aastakümneid.
Kui Inglismaal loodi Faster Payments, sealne välkmaksete süsteem, kerkis esile kaks tendentsi: keskmine makse suurus vähenes ja maksete arv suurenes. Välkmaksed pakuvad kaardimaksetele odavamat alternatiivi, mis võimaldab väikestel ettevõtetel teenustasude pealt kulusid kokku hoida ja seeläbi klientidele pakkuda mugavamat maksmisviisi kui sularaha. Täna käies näiteks turistina väikse kaupmehe poes, ei saa tihti teostada kaardimakset, kui ost on alla viie euro, sest teenustasu on väikestele ettevõtetele liiga kallis. Välkmaksete kasutusele võtmisel jõuavad odavamad tooted ja teenused suurema hulga inimesteni, sest teenustasu väheneb oluliselt.
Välkmakse on ühtlasi samm selle poole, et muuta poes maksmine automaatseks. Praegu kulub ühe toote ostmisel kõige rohkem aega maksmisele. Automaatkassad ja kaardiviibe on seda tuntavalt kiirendanud, kuid välkmaksete abil saaks jätta tasumise sammu üldse vahele. Kui eesmärk on poest saada süüa, pole maksmine produktiivne tegevus. Ma tahan võtta poest enda rukkiburgeri ja välja astuda ning maksmine võiks toimuda automaatselt. Tooteid suudetakse juba praegu tuvastada. Lahendamata küsimus on veel, kuidas tuvastada inimest. Kuid ka selleks on mitmeid variante, olgu selleks kaamera või taskus olev nutitelefon.
Eurotsoonis välkmaksete kasutusele võtmisel pole vahet, kas kliendid on Hispaaniast, Saksamaalt, Prantsusmaalt – kõikidel on võimalik rahvusvahelisi makseid sooritada ühest riigist teise sekunditega. Täna pakub välkmakse lahendust Eestis SEB pank, Lätis Citadele, Soomes alates juunist ka Nordea. Praegu on Euroopas liitunud välkmaksete süsteemiga ainult 30% pankadest. Prognoositakse, et novembriks on liitunud 80% pankadest ja aasta pärast 90%.
19. juunil toimus Eesti Pangas välkmaksete teemaline debatt, millest võtsid osa Eesti Panga asepresident Madis Müller, Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimees Raul Puusepp, SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik ja TransferWise’i tootejuht Lars Trunin.
