Kui praegu tasuvad võlgnikud riiginõuete sundtäitmise eest kohtutäituritele ligi 3,5 miljonit eurot aastas, siis edaspidi on süsteemi püsikulu hinnanguliselt 827 000 eurot aastas. Kes need püsikulud katab, pole veel otsustatud ja selles osas on võimalikke lahendusi mitmeid – võidakse kehtestada võlgnikule lõiv, tasu, intress vms.

Kohtutäiturid näevad siin ohtu maksumaksjale. "Hetkel maksab kohtutäituri tasu võlgnik, kuid peale Reinsalu reformi hakkab seda riiginõuete täitmist rahastama maksumaksja. Ka erasissenõudja peab oma maksudest finantseerima riiginõuete eelistäitmist, kusjuures tema nõuete täitmine lükatakse põhjendamatult tagaplaanile," ütles kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt.

Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis ei näe otsuses probleemi maksumaksjale, sest sissenõudmise kulu kataks ära võlale lisatud intress. „Kui maksuamet täidab praegu maksuvõlgu, siis seal on küllaltki krõbe intress. Keegi pole küll arvutanud, aga võib väita, et see intress katab sissenõudmise kulud ära,” ütles Lehis. „Teine asi on see, et kohtutäiturid nuumavad ennast pisikeste trahvidega, mille inimesed lihtsalt unustavad õigel ajal maksta. Maksuameti puhul seda ei ole,” ütles Lehis.

Näitena toob ta maamaksu, mille miinimumsumma on viis eurot ja mis määratakse kümnetele tuhandetele inimestele, kuid kes sageli lihtsalt unustavad maksta. „Sellele lisatakse otsa nüüd 15–20 eurot kohtutäituri tasu. Sisuliselt on see sotsiaalabi, kus leitakse lollid, kellelt raha kokku korjata, et sellega kompenseerida kohtutäiturite muud tööd, mille tasu on väike, aga töökulu suur – näiteks elatised ja väljatõstmised. Praegu maksavad selle kinni need, kes on unustanud oma praktimistrahvid õigeaegselt maksta. Tulevikus peaks ilmselt riik hakkama pankrotihalduritele selle eest toetust maksma. Lõppude lõpuks keegi ikkagi maksab kinni. ” ütles Lehis.