Tuludeklaratsioonide täitmise aeg on loomulikult hilja, et mõelda, kuidas makse kokku hoida või maksusoodustusi enda huvides ära kasutada – selle peale on vaja mõelda juba tehingute tegemisel. Küll aga tuleks tulude deklareerimise ajal olla ettevaatlik ja vältida vigu, mis võivad hiljem lõppeda maksu ja intresside juurdemaksmisega.

Kui on kahtlus, siis deklareeri

Kui kõikidelt tuludelt on tulumaks kinni peetud ja maksusoodustusi ei ole vaja rakendada, siis üldjuhul puudub inimesel kohustus ka tuludeklaratsiooni esitada. Kuidas aga teada, kas tulumaks on õigesti kinni peetud?

Seda saab eeltäidetud tuludeklaratsiooni andmetest muidugi kontrollida, aga kahtluse korral tasuks alati tuludeklaratsioon esitada. Midagi hullu sellest ei juhtu, kui esitada deklaratsioon, mille tulemusena ei toimu ei maksu juurdemääramist ega tagastamist.

Mõnel juhul on deklareerimine siiski kasulikum ka siis, kui ei ole plaanis maksusoodustusi kasutada. Näiteks kui inimene ei ole töötanud kõikidel kuudel, siis on ilmselt jäänud osa kuude eest kasutamata 144 euro suurune maksuvaba tulu.

Tuludeklaratsioon täidetakse alati terve aasta kohta ja selles saab puuduvad kuud arvesse võtta. See soovitus kehtib nii koolivaheajal töötanud laste kohta (laste tulusid ei saa deklareerida lapsevanema deklaratsioonis, vaid tuleb esitada eraldi deklaratsioon) kui ka pensionäridele, kes unustasid esitada pensioniametile maksuvaba tulu rakendamise avalduse.

Kindlasti on abikaasadel kasulik esitada ühisdeklaratsioon, kui üks abikaasa tulu ei saanud – siis saab teine abikaasa kasutada maksuvaba tulu kahekordselt. Ühisdeklaratsiooni saab esitada ka siis, kui 2012. aastal abielluti või kui üks abikaasa suri 2012. aastal. Vabaabielupaarid ühist deklaratsiooni esitada ei saa.

Maksusoodustuste osas tasub meeles pidada, et riik ei hüvita mitte 21% koolituskulust või kodulaenu intressist (nagu mõnikord reklaamides lubatakse), vaid tagastab tulumaksu. Seega, kui tulu pole saadud ja tulumaksu pole makstud, ei ole ka mõtet tuludeklaratsiooni esitada. Sellegipoolest esitati eelmisel aastal selliseid deklaratsioone üle 25 tuhande.

Välismaalt saadud tulu

Tihti arvavad inimesed, et kui juba välismaal on tulumaksu makstud, siis Eestis enam midagi tegema ei pea. Selline arvamus on sügavalt ekslik. Eesti resident peab alati deklareerima ka kõik välismaalt saadud tulud, sõltumata sellest, kas neid tulusid Eestis täiendavalt maksustatakse või mitte. Näiteks kui seoses välismaal töötamisega viibiti Eestist väljaspool üle 183 päeva 12 kuu pikkuse perioodi jooksul, deklareeritakse välismaalt saadud töötasu Eestis maksuvaba tuluna, kuid meie maksuametil on vaja neid andmeid teada ja kontrollida.

Kui välismaal töötati lühemat aega, siis maksustatakse välistulud üldises korras, see tähendab, et arvutatakse 21% tulumaks ja välismaal makstud tulumaks lahutatakse sellest maha. Sel juhul tuleb ilmselt ka Eestis tulumaksu juurde maksta, sest rikkamates riikides on oluliselt kõrgem maksuvaba tulu määr ja astmelise tulumaksu puhul kohaldatakse väiksematele palkadele madalamat maksumäära kui Eestis.

Sellisel juhul on oluline meeles pidada, et välismaalt saadud brutopalgast tuleb maha lahutada välismaal kinni peetud sotsiaalkindlustusmaksed. Kuna Eestis maksab sotsiaalmaksu tööandja, siis ei pruugi inimesed selle peale tulla, et välismaal käivad asjad teisiti. Sotsiaalkindlustusmaksete kohta saab infot välismaise tööandja palgatõendist.

Seega peab inimene oskama oma palgatõendit lugema ja aru saama, millised kinnipidamised lähevad mahaarvamisele brutopalgast, millised aga tulumaksust (ka tulumaksusüsteemid võivad välismaal olla keerulised, näiteks on eraldi riiklik ja kohalik tulumaks, kirikumaks, lisamaksed jne).

Välismaal töötamise korral tuleks meeles pidada ka seda, et kõikide eelduste kohaselt peate te tuludeklaratsiooni esitama ka välismaal ja võimalik, et te saate ka välismaal tulumaksu tagasi. Eesti tuludeklaratsioone see teema loomulikult ei puuduta.

Meeles tasub pidada ka seda, et välismaal saadud tulu kohta ei ole meie eeltäidetud tuludeklaratsioonis mingeid andmeid, need tuleb alati ise lisada. See ei tähenda, et meie maksuametil puuduks info Eesti residentide välistulude kohta. See info laekub välismaalt üsna pea, aga siiski mitte nii kiiresti, et seda saaks kanda eeltäidetud deklaratsioonidesse.

Võimalik, et välismaal on tehtud ka kulusid, mida saaks deklaratsioonis maha arvata. Seadus ei tee vahet, kas näiteks koolituskulud on kantud Eestis või välismaal. Nii et kui teie laps õpib välismaal ülikoolis või kui te olete võtnud välismaa pangast eluasemelaenu, on teil õigus vastavad kulud deklaratsiooni kanda, loomulikult ei maksa neid andmeid eeltäidetud deklaratsioonidest otsida.