László Kovács: Eesti on eeskujuks
Eesti maksusüsteemi kiindunud 67-aastane Euroopa Komisjoni volinik Kovács ütleb, et 2009. aastast võiks Eesti ettevõtete tulumaksu üldse kaotada, kui tal on selleks soovi ja kui Eesti eelarve sellele vastu peab. Praegu laekub Eestis ettevõtete tulumaksust 5,8 protsenti maksutulusid ehk aastas ligi neli miljardit krooni.
Pragmaatik Kovács, kelle Brüsseli kontori töölaud on paberitest lookas, peab EL-i ühtse ettevõtete tulumaksubaasi rakendamist üheks võtmeküsimuseks, mis aitaks EL-il püsida konkurentsis USA, Hiina, India, Venemaa ja teiste majanduspiirkondadega.
•• Kui pikk maa on maksubaasi ühtlustamisest maksumäärade ühtlustamiseni?
Rõhutan, maksumäärad jäävad liikmesriikide pädevusse. Ühtlustada tuleb ainult baas, millelt makse kalkuleeritakse. Nii vähenevad ettevõtjate kulutused ning teistes liikmesriikides äri tegemise bürokraatlikud barjäärid. Tekib läbipaistvus ja võimalus võrrelda eri riikide maksutingimusi. Praegu näiteks ei ole mõtet võrrelda omavahel Iirimaa 12,5-protsendist, Saksamaa 29-protsendist ning Prantsusmaa 33-protsendist ettevõtete tulumaksumäära.
•• Mis kasu toob ühtne maksubaas Eesti firmale, kes soovib teha äri näiteks Lätis?
Praegu võib ta jõuda arusaamani, et parem on jääda koduturule, kus maksude arvutamise reeglid on tema jaoks selged, kui minna Lätti, Slovakkiasse või Saksamaale, kus ta reegleid ei tunne. Ettevõtjad ei soovi äritegevust teistesse riikidesse laiendada, aga nii jäävad nad ka ilma EL-i ühtse siseturu eelistest. Omal ajal Ungari välisministri ametis kasutasin tihti EL-iga liitumise argumendina seda, et nii saavad Ungari firmad osa suurest ühisest turust, kus nüüdseks on juba ligi 500 miljonit tarbijat.
•• Mis kulutusi tähendavad ettevõtjatele EL-i 27 erinevat maksusüsteemi?
Praegu pole me neid kulutusi veel analüüsinud. Aga kui oled näiteks ühe Eesti firma juht ning soovid asutada Lätti tütarfirma, pead palkama vähemalt ühe maksuspetsialisti, kes analüüsiks Läti maksukeskkonda. Kord oli mul külas Rootsi ettevõtjate delegatsioon, kelle firmad moodustavad üle 70 protsendi Rootsi sisemaisest kogutoodangust. Nad ütlesid et maksavad selliste spetsialistide palkamiseks miljoneid eurosid.
•• Eestit ootab ees tulumaksusüsteemi muutmine 2009. aastast, mil Eesti peab rakendama EL-i direktiivi, mille kohaselt Euroopas ei maksustata tütarettevõtte poolt emaettevõttele makstud dividende. Nagu kuulda, on Eesti poliitikud pidanud teiega kirjavahetust teemal, kuidas jätkata.
Jah, üks tipp-poliitik, kelle nime ma ei nimetaks, tegi väga ambitsioonika, ent ebarealistliku ettepaneku, mille kohaselt tuleks direktiivi muuta. Ütlesin: aitäh, aga vaevalt on 26 EL-i riiki valmis seda Eesti pärast tegema.
•• Eestis liiguvad mitmesugused ideed: maksustada kasumit ja dividende mõlemat kümme protsendiga, jätta emaettevõttele makstud dividendid lihtsalt maksustamata või kaotada üleüldse ettevõtete tulumaks.
Üldiselt on riikidel õigus ettevõtete tulu üldse mitte maksustada, kuni kedagi ei diskrimineerita. Kui Eesti läheks seda teed, et kaotaks üldse 2009. aastast ettevõtete tulumaksu, olenemata sellest, kas tegemist on Eesti või mõne teise EL-i riigi ettevõttega või kas tegemist on kasumi või dividendidega, oleks see väga-väga huvitav praktika. Iseenesest poleks see EL-i regulatsioonidega vastuolus, ent ma kahtlen, kas Eesti eelarve peab sellele vastu.
•• Oleksime EL-is tõeline maksuparadiis?
Jah, väga suure eelarvedefitsiidiga. Aga ma hindan eestlaste innovatiivset iseloomu.
•• Praeguse seisuga, veidi enam kui poolteist aastat enne 2009. aasta kukkumist, pole Eesti ettevõtjatel absoluutselt mingit selgust, mis tuleb. Kas teie hinnangul on see arukas, et Eesti poliitikud jätavad küsimuse otsustada järgmisele valitsusele, kes astub ametisse pärast märtsivalimisi?
Tavaliselt jäetaksegi suured otsused või reformid, mis võivad tuua negatiivseid tagajärgi, järgmisele valitsusele või lükatakse lihtsalt edasi. Vahel see toimib, vahel mitte. Ungari valitsus, mille liige ma omal ajal olin, pidi pärast 1994. aasta valimisi viima ellu hädavajalikud majandusreformid. Aga me venitasime nendega üheksa kuud pärast valimisi. Esimesed reformide negatiivsed viljad, muu hulgas elatustaseme langus, tulid esile vahetult enne järgimisi valimisi, mille me kaotasime. Ning vaevalt kaks kuud pärast valimisi teatas uus valitsus, et Ungaris on üks Euroopa kiiremini arenevaid majandusi, mis oli ka tõsi. Aga nad nautisid meie reformide vilju.
•• Kas see on õppetund Eesti valitsusele?
Ei usu, sest Ungari oli 1990-ndate keskel märksa raskemas seisus kui Eesti praegu.
CV
László Kovács
•• Sündinud 1939. aastal.
•• Õppinud Budapestis Petrik Lajose keemiatööstustehnikumis ning Budapesti majandusteaduste ülikoolis.
•• 1986–1989 töötas Ungari asevälisministrina, seejärel riigisekretärina välisministeeriumis.
•• 1990–1994 töötas Ungari parlamendi välissuhete komitees.
•• 1994–1998 ning 2002–2004 oli Ungari välisminister.
•• 1990–2004 parlamendisaadik.
•• 2004 asus Euroopa Komisjoni voliniku ametisse.
Siim Kallas: kahetsusväärne selgusetus
•• Euroopa Komisjoni asepresident, administratiivasjade, auditi ja korruptsioonivastase võitluse volinik Siim Kallas ütles, et Eesti tulumaksusüsteemi muutmisel 2009. aastast saab võtmeküsimuseks: milline on muutuste rahaline hind eelarvereal? Kahetsusväärseks peab Kallas seda, kui enne märtsivalimisi ei jõuta vastusteni, milline on Eesti tulumaksusüsteem 2009. aastast. Liitumisläbirääkimistel EL-iga sai tema sõnul just sellega arvestatud. Et Eesti sai EL-i ema- ja tütarettevõtte direktiivi rakendamiseks aega kuni 2009. aastani, oli Kallase sõnul EL-ilt suur vastutulek.
•• Kuna eelarve on dokument, kus eri asju saab omavahel tasakaalustada, ei ole Kallase sõnul Eestis välistatud ka ettevõtete tulumaksu kaotamine.
•• Kallase hinnangul on maksuteema ületähtsustatud, palju olulisem ka Eesti ettevõtluskliima seisukohalt on tema hinnangul oskustööjõu kättesaadavus.
•• Kallas on László Kovácsiga EL-i ühtse maksubaasi küsimuses sama meelt. “Mida rutem saame seda rakendada, seda parem. Aga muidugi, see on kohutava poliitilise tundlikkuse ala,” ütles Kallas. Ühtse maksubaasi vastasleeris on tema sõnul suured korporatsioonid, kes saavad maksusoodustusi ja on huvitatud oma ebaausa eelisseisundi säilitamisest. “See on nähtamatu grupp ülivõimsaid majandusgigante, kellele avanevad suurte riikide valitsuste uksed automaatselt,” ütles Kallas.
