Lõunanaabrite rahandusministeeriumi andmetel on alkoholiaktsiisi tulud püsivalt kasvanud. Maksutulude osakonna analüütiku Anna Jonikane sõnul ei pane nad aga kogu kasvu kindlasti vaid Eesti alkoholiaktsiisi tõusu (mis soodustab Läti piiril toimuvat nn alkorallit) arvele, sest ka Läti on aktsiisi tõstnud kõigil kolmel tabelis võrreldud aastal.

"Meie jaoks on suurenenud tulude laekumine prognoosipärane, mis tuleneb aktsiisitõusust, majanduskasvust ja varimajanduse osakaalu vähenemisest," selgitas Jonikane. "Seega ei saa me kogu tulude kasvu põhjendada vaid Eesti aktsiisitõusuga."

Eestis kogutud alkoholiaktsiisi tulud on aga tänavuse ja eelmise aasta poolaastate võrdluses langenud.

Eestis alkoholiaktsiisi tõstmise vastu häälekalt võitlev toiduliit tõi juuli lõpus välja enda andmed, kus alkoholitootjate ja maaletoojate 2017. esimese poolaasta müügitulemused näitavad, et müük Läti piiril on kasvanud hüppeliselt - kokku müüdi Läti piiril 9,7 miljonit liitrit alkohoolseid jooke, millest õlled moodustasid 7,1 miljonit liitrit ja kange alkohol 1,4 miljonit liitrit.

Liit väidab, et müüginumbrite põhjal lõunapiirilt saamata jäänud alkoholiaktsiisi ja käibemaksu kokku arvutades jäi ainuüksi 2017. aasta esimese 6 kuuga Eesti riigil saamata ligikaudu 24 miljonit eurot maksutulu.

Prognoositavalt jääb 2017. aasta lõpuks Eesti riigil saamata lõunapiiril toimuva kaubanduse tõttu umbes 53 miljonit eurot ning järgmisel aastal ulatub see mõju juba 124 miljoni euroni.