Latkovskise sõnul tuleb arvesse võtta, kui tõsiselt võtavad Lääneriigid süüdistusi, mis puudutavad rahapesu ja altkäemaksu ja kuidas antud panganduse skandaalid võivad Läti mainet mõjutada. Seetõttu on tema sõnul oluline, et mõlemat süüdistust uuritakse koheselt ja professionaalselt.

"Vajadusel peaks valitsus eraldama raha prokuröridele ja uurijatele, kes juhtumitega tegelevad," ütles ta. Latkovskise sõnul võib uurimiskäik mõjutada Läti mainet, seega peaks näitama üles huvi leida lahendus võimalikult kiiresti ning pöörduma selleks FBI ja Euroopa institutsioonide poole.

Läti kõrgeim pangandusametnik Ilmars Rimsevics, kes kuulub ka Euroopa keskpanga ladvikusse, on kahtlustuste kohaselt Läti Norvik pangalt häbematult raha välja pressinud. Väljapressimine nägi välja nii, et Ilmars Rimsevicsi käsilane kohtus Norvik panga omanikuga ja kirjutas paberitükile teate: 100 000 eurot kuus. Ilmars Rimsevics võeti laupäeval vahi alla. Ametnik lasti täna vabaks, ta teatas kohe, et lükkab tagasi kõik süüdistused, mis tema suhtes on esitatud.

ABVL panga hädad algasid läinud nädalal, kui USA finantskuritegude õiguskaitse võrgustik (FinCEN) teatas, et ABLV pank on pandud USA Patriot Acti alusel esimesse rahapesu riskirühma, ja tegi ettepaneku keelata USA-s panga jaoks või selle nimel korrespondentkontot avada ja omada. Võrgustiku teatel olevat ABLV teinud rahapesust oma äritegevuse alustala. Juhatus lubavat pangal ja selle töötajatel korraldada rahapesuskeeme, mis on olnud seotud Põhja-Korea tuumaprogrammi rahastamisega ja ebaseadusliku tegevusega Aserbaidžaanis, Ukrainas ja Venemaal.