Läti lihatoll on katastroof Eesti seakasvatajale
“Eesti seakasvatusele, mis on praegu katastroofi-lähedases olukoras, mõjuvad Läti tollid väga negatiivselt,” ütles põllumajandusministeeriumi töötleva tööstuse ja kaubanduse osakonna juhataja asetäitja Tauno Lukas. “Ka Eesti kaalub sarnaselt Lätiga kehtestada sealiha impordi tollid kõikide maailma riikide vastu.”
Kokkuostuhind alaneb
Läti poolt sealihale tollide kehtestamine on Lukase sõnul väga halb samm, sest Läti on sealiha osas üks kõige suuremaid välisturge. “Eestis kannatavad kõik sealiha Lätti eksportijad ja tänu sellele ka tootjad, sest sealiha kokkuostu hind võib alaneda,” lisas Lukas.
##“Läti lihatööstuse liit pöördub Läti presidendi poole, et ta saadaks seaduse eelnõu turukaitsemeetmete kehtestamise kohta tagasi parlamenti uue majandusliku analüüsi tegemiseks,” ütles Läti lihakombinaadi Rigas Miesnieks esimees Valdis Gailitis.
Lätis on sel aastal sealiha eluskaalu kilohind tõusnud ühe dollarilt (13,3 kr) nüüdseks 1,16 dollarile (15,4 kr) peale.
Läti lihatootjad on aktiivselt väljendanud seisukohta, et tollid ei riku mitte ainult sealiha turustamist Lätis, vaid mõjutavad ka lihatootjate olemasolu, sest varsti võib tekkida olukord, kus toodangut pole kellelegi müüa.
“Lõppkokkuvõttes kaotab tarbija. Kui lihatööstused tõstavad marginaali mõne protsendi võrra, siis kaupmehed ei vähenda seda mingi hinna eest, et lõpphind jääks ostjasõbralikuks,” ütles Paide lihatööstuse juhatuse liige Andres Rang.
Lätisse vedamise keeld võib Rangi sõnul tekitada kohaliku ületootmise ja kui lihatootjad ei lase hinda alla, “kasvab liha üle”. “Redis läheb ülekasvades lõhki, ülekaaluline siga aga odavamasse hinnakategooriasse.”
Paide lihatööstus on Eesti-keskne ettevõte ja toodangut ei ekspordi. “Suured ettevõtted räägivad, et kui Läti hakkab liha sissevedamist piirama, siis peaks see nullima Poola-vastase aktsiooni,” lisas Rang.
“Igasugused tollid on kehvad. Seda, mida Poolaga tehti, oleks võinud varem teha. Ma pooldan vaba konkurentsi, aga kui riik peale maksab, tuleb seda taunida,” ütles Valga lihatööstuse peadirektor Elmut Paavel.
Sead tapetakse Eestis
Läti tollid võivad Paaveli sõnul põhjustada kokkuostuhinna languse, kuna Lätti viiakse päris palju elussigu. “Kardan, et need, kes enne viisid sead Lätti, hakkavad neid nüüd laudanurgas tapma ja ujutavad kohaliku turu lihaga üle.”
“Läti hoiab Eestile kehtestatud sealihatollidega oma turgu,” ütles Nõo lihtööstuse juhataja Toomas Kruustük ja lisas, et “Läti tollid tulid vastumeetmena sellele, et Eesti kehtestas tollid Poola sealihale”.
Läti tollide tulemusel jääb Kruustüki sõnul kohapeal toodetud sealiha Eestisse. Nõo lihatööstust tollid ei mõjuta, sest viimased neli kuud on sealiha kokkuostu hinnad samad olnud. Valmistoodangu hinnad on aga langenud tänu tootmise efektiivsuse tõstmisele. “Poleks Läti tolle kehtestanud, oleks kaotajaks jäänud kohalik seakasvataja.”
Põllumajandusministeeriumile jaoks ei olnud tollide kehtestamine suureks uudiseks, sest selline samm oli viimastel kuudel Lätis menetlemisel. “Püüdsime veenda lätlasi seda sammu mitte astuma, sest see ei ole kummagi riigi huvides. Samas on aga Läti suveräänne vabariik ja omab õigust tolle kehtestada,” lisas Lukas.
Lätlased võtsid Eestile kvootide kehtestamisel aluseks 1999.-2001. aasta andmed, mitte aga 2002. aasta omad, kui mahud olid tunduvalt suuremad. “Ei õnnestunud ka kvootide kehtestamine, meie arvates on need Eestile liiga väiksed,” lisas Lukas.
Sarnaselt Eestiga süüdistab Lätit Balti vabakaubanduslepingu ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepete rikkumises ka Leedu ning kaalub vastumeetmete rakendamist.
“Ei usu, et Läti plaan kehtestada sealihale tollid on ajendatud Eesti poolt Poola sealihale kehtestatud tollidest,” ütles välisministeeriumi asekantsler välismajanduspoliitika küsimustes Tõnis Nirk.
Poolat taunitakse
Poola subsideeritud sealiha suhtes on lisaks Eestile meetmed kehtestanud ka Leedu, Tšehhi, Sloveenia ja sel nädalal ka Läti.
Eesti otsus kehtestada Poola subsideeritud sealihale tollimaks oli Nirgi sõnul tingitud vajadusest kõrvaldada subsiidiumide mõju. “Sellega taastati õiglased kaubandustingimused ja aus konkurentsiolukord. Oleme ka Poolale teatanud, et Eesti on valmis konsulteerima erikaitsemeetmete tühistamise osas juhul, kui Poola lõpetab sealiha ekspordi subsideerimise.”
