Läti maksuamet tegi ettepaneku teha maksu- ja riigilõivude seadusesse täiendus, mis näeb ette äriühingu juhatuse liikme materiaalse vastutuse juhuks, kui ilmnevad tõendid juhatuse liikme pahatahtliku tegevuse kohta maksukohustuste täitmisel. Sissenõutav summa algab numbrist, mis vastab viiekümnele miinimumpalgale ehk 16 000 eurot.

Esialgu pole maksuameti algatus veel Läti ministrite kabinettigi jõudnud, eelnõuks võib asi saada aga alles pärast seimi heakskiitu. Maksuamet on pöördunud arvamuse saamiseks ettevõtlusorganisatsioonide poole, kuigi alles eelmisel aastal väljendasid needsamad organisatsioonid ameti plaani suhtes tugevat ja kindlat vastuseisu.

Läti kaubandus-tööstuskoda märkis, et maksuameti poolne survestamine on ilmne tõestus, et amet eirab täielikult ettevõtlusorganisatsioonide kategoorilist seisukohta, mida need eelmisel aastal toimunud konsultatsiooniistungil selgelt väljendasid.

„Mitte asjata pole äriõiguses öeldud, et füüsiline isik ei ole oma isikliku varaga vastutav. Kui see põhimõte tahetakse nüüd pea peale keerata, siis vaevalt leidub inimesi, kes oleksid valmis kogu oma isiklikku vara äritegevuses tehtud vigade tõttu ohtu panema,“ rõhutas kaubandus-tööstuskoja asepresident Lienīte Caune.

Caune rõhutas, et isikliku varaga vastutamine tuleb kõne alla vaid siis, kui ettevõtte juhtimises on toime pandud tõendatud kuritahtlik seaduserikkumine, millega kaasneb kriminaaluurimine.

Koda tegi ettepaneku, et juhatuse liikmete kiusamise asemel võiks hoopis suurendada maksuameti eelarvet, et maksuametnikel oleks paremad võimalused maksupettuste takistamisel ja ennetamisel.