Läti Swedbank Ärilehele: ohus on noored pered ja maapiirkondade inimesed

Läti nüüd juba eelmine parlamendikoosseis võttis hiljuti vastu seaduse, mis on kohalikul pangandusmaastikul tekitanud suure vastuseisu. Inimestele võiks see esmapilgul meeldida, sest raskustesse sattunud kodanikud saavad lihtsalt pangakohustustest priiks - sinu antud tagatis müüakse maha ja sa võid vaba mehe või naisena minema jalutada. Vastutuse võtab ja miinuse katab pank. Mida see aga tegelikult kaasa toob?

Ärilehele vastas Swedbanki balti panganduse eraisikute finantseerimise osakonna juht Ainars Balcers.

„Pärast kaks aastat kestund debatte võttis meie parlament valimiste-eelses kuumas õhkkonnas vastu maksejõuetuse seaduse parandused. Lisaks parandustele on seaduses ka kaks täiesti uut punkti, mis mõjutavad negatiivselt laenamise protsessi üldiselt," ütles Balcers.

Esimene neist jõustub 1. jaanuaril 2015 ja tähendab seda, et eraisikul, kes võtab tagatisega laenu, on vähem kohustusi. Tema kohustused panga ees kustuvad niipea, kui tema tagatieks pandud kinnisvara on pankrotiprotsessi käigus maha müüdud.

„See punkt muudab pangad valivamaks ning tõstab sissemakse suurust 30 kuni 40 protsendini," kommenteeris Balcers.

Teine uus punkt on see, makseraskuste korral jõuab asi pankrotimenetluseni varasema 2 kuni 3,5 aasta asemel juba ühe aasta möödudes. See on nende puhul, kelle tagatise väärtus oleks müües vähem kui 100 000 eurot. Seda pügalat saab kasutada ka tagasiulatuvalt.

„See tõstab oluliselt riski, et järgmise majanduslanguse tulemusel pankrotistub rohkem inimesi, mida peab omakorda arvestama laenude andmisel."

„Ühiskond ja valitsus soovivad näha turvalisi ja stabiilseid panku. Me ju võtame hoiule ühe osa ühiskonna raha ja anname selle laenudena neile, kel seda vaja on. Seega peame me riske väga tähelepanelikult hindama," rääkis Balcers.

Uued regulatsioonid langetavad leaenuvõtja riski, aga tõstavad panga oma, ütles mees. Pangad muutuvad selle tõttu palju konservatiivsemaks, mis tähendab suurenevaid esmaseid sissemakseid.

„See on Läti ühiskonnale halb, eriti tänastele noortele ja neile, kes elavad maapiirkonnas. Lätlastel ei ole veel kombeks palju sääste koguda ning seega ei suudeta suuremat sissemakset teha. Maapiirkondade kinnisvara ei ole aga likviidne," nentis ta.

USAs on Balcersi teada mõned osariigid sarnased põhimõtted seadustesse sisse pannud ja seal on sissemakse 30 kuni 40%, mida paljud Ameerika majapidamised ka maksta jõuavad.

„Mitte aga post-sovietlikus riigis nagu Läti, kus säästmise komme alles hakkab juurduma. Riik ei ole selliseks maksejõuetuse seaduseks lihtsalt valmis," on Balcers kindel.

Makro-ökonoomikud on öelnud, et seadusemuudatustel on ka mitmeid kõrvalmõjusid. See tuleneb antavate laenude olulisest vähenemisest. Esiteks kasvavad nõudlus ja hind üüriturul, mis veelgi vähendab inimeste võimet säästa raha, et teha hiljem laenu võtmise tarbeks sissemakset. Teiseks väheneb nõudlus uute arenduste järele, mis omakorda mõjutab ehitus-, kinnisvara- ja ehitusmaterjalide sekotreid, aga teisigi valdkondi.

„Me kutsume uut parlamenti üles parandama seadust ja viskama „võtmed lauale" punkti välja. Las otsustamine jääda kliendile, kes on valmis võtma omapoolse riski."