Väga vähesed Läti elanikud saavad eluaset soetada laenuga
Läti elamuturg on arengult jäänud Eestist mitu aastat maha, sest eraisikutel on väga raske saada Läti pankadelt eluasemelaenu, väidavad Ober Haus Kinnisvara analüütikud. Kuigi Läti pankade väljastatavate laenude intressimäärad on 10–12 protsenti aastas, ei ole eluasemelaen tavalisele eraisikule nii kergesti kättesaadav kui Eestis, sest laenutähtajad on lühikesed. Maksimaalselt viie aasta pikkused laenutähtajad muudavad kuumaksed tunduvalt suuremaks kui Eestis, kus kinnisvaralaenu tavaliseks pikkuseks on kümme aastat. Sellised karmid tingimused on tingitud Läti keskpanga kolme aasta tagusest nõudest, et kommertspangad peavad kinnisvaraprojektidele antavaid laene tagama 100 protsendi ulatuses oma bilansiaruande reserviga. Laenuraha puudumisest tulenevalt toimub isegi Riia kõige paremates elamupiirkondades areng piinava aeglusega, tõdevad Ober Haus Kinnisvara analüütikud.
Enamus turul pakutavatest korteritest on renoveerimata. Maaklerite väitel omatakse peaaegu kõiki Riia südalinna ehitisi tervikuna, teiste sõnadega – ehitised ei ole kaasomanditeks laiali jaotatud. Majade omanikud, kellel puuduvad rahastamisvõimalused, ei soovi maja korterite kaupa müüa, vaid ootavad aega, kui pangalaenud muutuvad kättesaadavaks või ilmub ostja, kes ostab kogu ehitise. Kõik need tegurid on suutnud efektiivselt ära hoida renoveeritud korterite ilmumise Läti kinnisvaraturule.
”Enamik kinnisvaratehinguid tehakse ”paneelkarpides” paiknevate remonti vajavate 70-ruutmeetriste korteritega,” väidab kinnisvarafirma Arco Vara Riia büroo tegevdirektor Indrek Porila. Lätis on ka enamus korteritest veel erastamata, mistõttu kinnisvaraturul kaubeldakse vaid korterite asustamisõigusega. Lätis on tänaseks erastatud vaid 20 protsenti korteritest ning analüütikute väitel võib see protsess kesta veel viis aastat.
Kortereid saab erastada riiklike sertifikaatide eest (Eesti EVP-de Läti variant). Selleks et korterite erastamisprotsessi kiirendada, kavatseb Läti parlamendi elamumajanduse erastamiskomisjon sisse viia mitmeid seadusemuudatusi. Seadusemuudatused näevad näiteks ette, et üürnik peab poole aasta jooksul vastama üleskutsele korter erastada.
