Vilks märkis, et peagi tuleb hakata kokku panema järgmise aasta riigieelarvet, mis kujuneb tema sõnul nii Euroopa parlamendi kui ka Läti seimi valimiste tõttu pingeliseks. Poliitilised jõud tulevad välja oma valimispalavikust ja populismist kantud lubaduste ja loosungitega. Ka ilma nendeta on olulisim küsimus – kust võtta vahendeid põhjendatud ja mõistlike vajaduste katmiseks.

Minister kordas üle, et maksukoormuse alandamine ja maksude laekumine eelarvesse on üks tähtsamaid väljakutseid, mis Läti eelarvepoliitika ees seisab, seetõttu peavad seimi tulevase koosseisu poliitikud tegema valiku – kas praegune suund jätkub või tuleb maksupoliitikas korrektuure teha.

Vilks märkis, et Läti maksutulude ja SKP suhe võib lähiaastatel langeda kuni 25 protsendini, mis on võrreldes teiste ELi riikidega kõige madalam. ELi keskmine on 40 protsenti. Maksude madal suhe SKPsse on suur probleem isegi väga hea maksudistsipliini korral, kuna valimiseelses olukorras tahavad kõik ministeeriumid raha juurde saada.

Vilks on kindel, et tööjõumaksud lähiaastatel jätkuvalt langevad, kuid ta märgib samas, et see langus tuleb muude maksude arvelt kompenseerida, et riigi funktsioonid säiliksid vähemalt praegusel tasemel.
Minister rõhutas, et rahandusministeerium ei kavatse alustada diskussiooni selliste kompenseerivate meetmete üle nagu näiteks tarbimismaksude tõstmine ja lisas, et praegusel valitsusel pole üldse kavas mingeid makse muutma hakata. Kuid juba praegu peaks alustatama diskussiooni maksupoliitika tuleviku üle ja kaasata sellesse arutelusse ka ettevõtjate esindajad.

Miks on maksud lätlaste jaoks kõrged, kuid riigile on sellest ikka vähe?

Peamine põhjus on maksukoormuse jagunemise disproportsionaalsus. Rikkad ja vaesed lätlased maksavad makse umbes sama palju, samal ajal on maksukoormus üks kõrgemaid Euroopas. Seetõttu reageerivad lätlased maksutõusudele ka väga valuliselt. Maksud on kõrged, palgad aga ühed madalamad Euroopa Liidus. Samal ajal on maksutulu laekumine, arvestades majanduse suurust, ehk protsenti SKP-st, üks EL-i madalamaid.

Nimelt seetõttu ei jätku riigikassas piisavalt raha tervise, hariduse, sotsiaalsete maksete jmt jaoks. Oma osa mängib siin ka vahendite ebaratsionaalne kasutamine.