Poliitikud ning lennunduse eest vastutavad ametnikud tavaliselt vaid kiidavad rahvusliku lennufirma juhti, püüdes seejuures tema palgateemat mitte puudutada.

Telesaade de facto märgib, et Air Balticu selle aasta säravaimad sündmused on olnud vana lennupargi väljavahetamine ja uue investori kaasamine. Potentsiaalseid investoreid otsivad tavaliselt konsultandid, aga küllap on ka teisi põhjusi, miks Martin Gauss pidevalt Lätist väljaspool kümneid kohtumisi peab. Ta on ka lennufirma tegevdirektor, mistõttu peab täitma ka igapäevaseid administratiivtöö ülesandeid.

De facto mitme kuu jooksul kogutud materjalist selgub, et Martin Gauss on töökohal Riias vaid 3-4 päeva nädalas.

Air Balticu juhi tööl veedetud aja uurimise idee said ajakirjanikud kevadel, mil Gauss keeldus uue liini avamise puhul neile intervjuud andmast ning selgus, et ta lahkus töölt juba neljapäeva hommikupoolikul. Ei ole välistatud, et ta suundus mõnele tööreisile, kuid ajakirjanikud tuvastasid, et Gauss lendab vaid nendel reisidel, mis viivad nendesse Saksamaa, Austria ja Itaalia linnadesse, kus on ka tema isiklik vara.

Martin Gaussi perekond elab Müncheni lähedal. Lennud Riiast Münchenisse toimuvad kaks korda päevas: päeval ja õhtul. Münchenist tagasi on samuti kaks reisi päevas.

De facto tuvastas, et mitmeid nädalaid tegi Gauss reise oma tööajal, samas ei onud tal vormistatud ei komandeeringut ega puhkust. Tihti lendas ta Münchenisse juba neljapäeval.

Kuna Gauss valib ühed ja samad reisid, siis oli lihtne jälgida, et ta saabus Lätti mitte pühapäeval, vaid esmaspäeval kella 14.00 paiku.
„Ma alustan oma töönädalat… Ma töötan terve nädala. Mul on kohtumised mitte ainult siin, vaid ka Frankfurdis, Brüsselis ja Münchenis,“ selgitas Gauss hiljem ajakirjanikele.

Lend Münchenist väljub umbes kella 10 ajal hommikul. Lennule minek algab pool tundi enne väljalendu. Kui Gauss ei vassi, siis on tal kohtumised ka varahommikul. Samas on see vähe usutav, et need kohtumised toimuvad igal esmaspäeval.

„Töötan Lätis, kui mul on siin asjaajamisi, kuid üldiselt töötan ma siis, kuid selleks on vajadus. Ma juhin lennufirmat ja mulle tundub, et selle tööga on kõik rahul,“ kommenteeris Gauss ajakirjanike uurimistööd.

Kaks nädalat tagasi kinnitati Gauss taas Air Balticu juhatuse esimeheks. See on juba tema kolmas ametiaeg.
Transpordiministeeriumi esindaja Kaspars Ozolinš ütles, et lennufirma töötab hiilgavalt, uuendab lennuparki ning areneb vastavalt plaanidele. Seejuures toonitas ministeerium: neid ei huvita, kas lennufirma juht on Lätis kontoris või mitte. Peamine on, et töö oleks tehtud.

Ajakirjanikud märgivad, et lennufirma finantsedu on mõnevõrra ülehinnatud. Martin Gaussi töötasu tõuseb kiiremini kui Air Balticu finantsnäitajad. Nii teenis lennufirma 2015. aastal 19 miljonit eurot. 2016. aastal vähenes firma kasum 94% ning käive kasvas vaid 1% 286 miljoni euroni. Martin Gaussi palk aga tõusis samal ajal 19 protsenti enam kui miljoni euroni.

Küsimusele, kas talle ei tundu, et ta on ülemakstud ning leida võiks ka juhi, kes töötaks Lätis, mitte kodus, vastas Gauss: „Ma ei tööta kodust. Minu kodu on siin. Ma elan Riias, kuid aga mul on ka teised elukohad. Minu palka puudutav küsimus tuleks suunata neile ametiisikutele, kes mulle palga määravad. Aga mul pole midagi nende küsimuste vastu, sest ma töötan kogu nädala. Kui teie oleksite lennufirma juht, peaksite te olema alati telefonitsi kättesaadav, olenemata sellest, kas on laupäev või pühapäev. Mina pühendan end lennufirmale ning see töötab paremini kui kunagi varem“.

Gauss kinnitas ajakirjanikele korduvalt, et ei tööta kodust ning välismaal on tal kohtumised. Tema sõnul ei ole München valitud juhuslikult, vaid tegemist on lennunduse Mekaga.

Lennufirma nõukogu esimees keeldus Gaussi tööd puudutavast intervjuust. Just nõukogu aga nimetas Gaussi ametisse, analüüsis tehtud tööd ning määras ka tema palga.

Ajakirjanikele saadetud kirjas märkis nõukogu esimees, et hindab Air Balticu juhatuse liikmete tööd positiivselt ning nende põhipalk vastab turul valitsevale olukorrale. Gaussi töötasu muutuv osa sõltub lennufirma finantstulemustest, töötajate ning klientide rahulolust ning teistest teguritest.