Lauri: Kreeka on oma usaldust väga tugevalt kahjustanud
Rahandusminister Maris Lauri möönis Kreeka nädala alguses esitatud reformikava kommenteerides, et Kreeka uus valitsus on viimase kuu euroala usaldust Kreeka vastu väga ulatuslikult kahjustanud ning muutnud euroala riigid ja institutsioonid väga ettevaatlikuks seal toimuva suhtes.
Kreeka esitatud reformikava on Lauri sõnul alles esialgne nimekiri Kreeka valitsuse kavandatud meetmetest. Järgnevatel kuudel tuleb seda täpsustada ja hiljemalt aprilli lõpuks kinnitada. See kõik toimub Kreeka ja teda abistavate institutsioonide koostöös.
Euroala rahandusministrid ärgitasid teisipäeval Kreekat esitatud reformikava laiendama ja konkretiseerima. Samas leiti, et see nimekiri on piisavalt laiahaardeline ja mitmeid olulisi aspekte kajastav ning sellega saab edasi minna.
„Lähipäevadel peavad riigid programmi pikendamise heaks kiitma, mõned teevad seda oma koduparlamentides, ning veel selle kuu lõpuks peaks tulema euroala aktsepteering pikendada programmi nelja kuu võrra ehk juuni lõpuni,“ selgitas Lauri.
Kuna programmis muudatusi ei tehta, siis Lauri hinnangul ei ole Eestis vaja läbida täiendavaid protseduure. Siiski informeeritakse riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni saavutatud kokkuleppest ja Kreeka reformikavast.
Kreeka peab praeguses programmis olevaid reforme jätkama ning programmi tingimusi täitma. Märtsis-aprillis hindavad arenguid Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon. Peale seda kui teised riigid, sealhulgas ka Eesti, on tulemustega rahul, saab Kreeka valitsusele raha eraldada.
„Ei saa välistada, et mõned praeguses programmis planeeritud tegevused asendatakse Kreeka uue valitsuse poolt pakutud tegevustega, kuid seda ikkagi vaid siis, kui varem planeeritute asemele pakutakse midagi paremat,“ lisas ta.
Selliste muudatuse tegemine programmis sõltub nende muudatuste sisust ja ulatusest. Eesti menetluskord näeb ette, et valitsus küsib Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni või vajadusel Riigikogu täiskoosseisu nõusolekut memorandumi – see on programmi alus – muudatustele.
Lauri rõhutas üle seda, et programmi pikendamisega ei võta Eesti uusi kohustusi. „Kreeka peab tõestama oma tegudega, et tal on tõsi taga, sest enne euroala riikide kinnitust programmi ülevaatusele, mis võiks olla küps aprillis, ei saa Kreeka ka programmis alles olevat toetuslaenu.“
„Kreeka viimased arengud, eriti uue valitsuse käitumine, on euroala riigid ja institutsioonid muutnud ülimalt tähelepanelikuks ja kriitiliseks Kreekas toimuvate arengute suhtes. Usaldust on väga ulatuslikult kahjustatud ning selle taastumine nõuab väga olulisi samme ja positiivset edasiminekut Kreeka poolt,“ lisas ta.
