"Miinimumtulu saajate hulk on peaaegu poolelt vähenenud veerandini. Vaesus, äärmine vaesus, on vähenenud. Tulujaotuses 100 000-150 000 krooni langeb enam-vähem keskmine palk. Alla keskmise on ikkagi suurem hulk, mis näitab, et normaaljaotusest on asi kaugel. Alumine ots on palju rammusam kui ülemine ots," ütles Lauristin ajalehele Äripäev.

Sotsiaalteadlase sõnul võiks pere, kus ühe liikme kohta tuleb netotulu 4000-6000 krooni, öelda, et nende elukvaliteet on rahuldav. "Sel juhul saab enam-vähem tervislikult toituda, panna lapse huviringi ja tellida isegi mõne ajalehe. Aga sellise netotulu sekka ei kuulu Eestis jätkuvalt üle poole tulusaajatest," ütles ta.

"Võime öelda, et oleme saanud nina vee peale, aga kilgata tööandjate kombel, et kõik saavad kole palju palka… See ei käi mingil juhul nende kohta, kes on jätkuvalt keskmises grupis. Neil on regulaarse sissetuleku kaotamise järel väga kiiresti võimalus vaesusse langeda," hoiatas Lauristin.

Tema hinnangul ongi kõige suurem anomaalia võrreldes arenenud maailmaga see, et Eestis on aastate jooksul kasvanud kõige kiiremini kõige kõrgemat sissetulekut nautivate töötajate ja kõige madalamat või küllaltki nappi palka teenivate inimeste hulk.