Ainus olemuslik erinevus, millega rahandusministeerium nõustus, oli et Vjatšeslav Leedo ettevõttel Väinamere Liinid OÜ puudus esmases pakkumuses tõestus valmisoleku kohta rendilepingu lõppedes laevad riigile müüa. See oli aga ühtlasi üks hanke põhilisi nõudmisi, et riigil on võimalus - aga mitte kohustus - laevad 2026. aastaks välja osta.

"Analüüsides MKM-i täiendavaid selgitusi ja põhjendusi ning võttes arvesse kõiki eelpool toodud asjaolusid, leiab RM, et avaliku liiniveo teostamiseks kasutatavate reisiparvlaevade müümise õiguse realiseerimiseks vajaliku laevade omaniku kinnituse puudumine võib olla käsitletav pakkumuse olemusliku erinevusena hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest," seisab otsuses.

"Laevade hilisem väljaostuõigus on lisaks reisijateveo teenuse osutamisele üheks oluliseks riigihanke eesmärgiks. Seega juhul, kui pakkujal ei ole teenuse osutamiseks kasutatavate laevade omandiõigust ning pakkumuses ei ole esitatud tõendusmaterjali, mille alusel oleks hankijal võimalik veenduda, et pakkuja oleks laevade omanikult saanud nõusoleku peale lepinguperioodi lõppemist kasutatavad laevad hankijale müüa, ei ole hankijale teada, kas pakkuja pakkumus sisaldab laevade hilisemat väljaostmise võimalust. Kui pakkumus sisaldab vaid reisijateveo teenuse osutamist, on tegemist osalise pakkumusega."

Kuigi rahandusministeerium teiste MKM-i poolsete selgitustega ei nõustunud ja jäi ikka seisukohale, et kolm ülejäänud erinevust pole olemuslikult erinevad hanke tehnilisest kirjeldusest,  piisas ka ühest põhjusest, miks langetada otsus hankija kasuks.

Järelevalvemenetlust alustati, sest MKM kuulutas välja otseläbirääkimistega hanke, mis on rahandusministeeriumi sõnul kõige läbipaistmatum ja erandlikum hankeliik.Rahandusministeeriumi selgitusi saab lähemalt lugeda SIIT.