Leedu autoturg pakub ikka sodi
Leedu autoturult saabuvate sõidukite kvaliteet on kahtluse all olnud juba aastaid, kuid muutunud suurt midagi pole – endiselt saabub Eesti autoteenindusse murelikke kliente, kelle mobiilne sõber osutub loodetust hoopis erinevaks.
„Põhiosas on need autod ostetud mitmest Euroopa riigist avariilistena ja on sealsete kindlustusasutuste poolt lunastatud kui taastamiskõlbmatud,” pöördus kaebusega majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu esimees Jaak Uudla. „Leedus need remonditakse, võetakse liiklusregistris arvele, paljud tuuakse seejärel Eestisse ja müüakse maha.”
Uudla sõnul on sellised autod tihti kokku pandud mitmest autost, neil puuduvad ohutust tagavad elemendid ja need tuvastatakse hiljem alles autoesindustes. Maanteeamet peab aga sellised autod pärast esmast ülevaatust Eestis arvele võtma. Nii liigubki Eestis autosid, mis ohutusreeglites ette nähtud kaitset ei paku.
Leedu automüügi eripäradest pole küll komöödiafilmi tehtud, ent piisavalt hästi on selle maa probleemid tuttavad kõigile lähinaabritele. Kuluaarides räägitakse endisest Leedu NSV siseministeeriumist pärit kohaliku autoregistrikeskuse juhtkonnast, keda võim pole kuidagi suutnud pumba juurest ära ajada ja seetõttu kestab probleem juba aastaid.
Justkui Saksa auto
Maanteeameti pressiesindaja Timo Vijari sõnul kontrollib amet ennekõike, kas auto on varastatud ja kas sel autol on muid piiranguid. „Tihtipeale tuuakse auto Leedust Eestisse ja siin müüakse seda kui näiteks Saksamaalt pärit autot, sest dokumendid on Saksa omad ja tehniline pass ka,” seletas Vijar.
„Kui auto tundub kahtlane, siis kontrollitakse seda seni, kui on täiesti kindel, et tegemist ei ole probleemse sõidukiga,” ütles Vijar. „Kui tuvastatakse probleem, siis seda sõidukit registreerida ei saa.”
Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra sõnul algab probleem Leedu soss-sõidukitega Leedu enda tööpraktikast, kus kohalik autoregistrikeskus võtab arvele kasutatud sõidukeid ilma sisulise ülevaatuseta.
„Kui auto on olnud kas või üks päev kusagil registris, ei nõua nad enam selle nõuetele vastavuse kontrollimist. Kõige suurem probleem on seetõttu USA sõiduautod, mis on leedulaste poolt avariilisena ostetud, registrisse võetud ja seejärel müüakse edasi,” ütles Vahtra, kelle hinnangul tuleb kahtlusi auto päritolu kohta Eestis ette keskmiselt kord nädalas ning seejärel läheb uurimine juba politsei kätte. Kõik see tekitab auto uuele omanikule parajalt aja- ja närvikulu.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda sõnul kohtutakse aprillis kolme Balti riigi liiklusteemalises ühiskomisjonis, kus Eesti pool probleemi taas kord jutuks võtab, kuid olukorda päästab siiski ainult see, kui Leedu ise midagi ette võtab.
Kui ostad kasutatud autot
•• Enamiku Euroopa riikide
registreerimistunnistused on trükitud vesipilti sisaldavale blanketile. Kui registreerimistunnistusele trükitud VIN-koodi ümbruses on märke mehaanili-sest või kemikaalidega tööt-lemisest, võib arvata, et tege-mist on võltsinguga.
•• Sõidukit ostes tuleb ühtlasi veenduda selles, et sõiduki VIN-kood (tehasetähis) oleks lisaks valmistaja andmesildile pressitud ka sõiduki raamile või kerele ning oleks loetav ja vastaks regist-reerimistunnistusel märgitule.
•• Samuti tuleb veenduda selles, et VIN-kood ja andmesilt ning nende ümbrus ei oleks kahjustatud. Kahjustuse korral võib olla kindel, et tegemist on võltsinguga. Ettevaatlik tuleb olla ka juhtudel, kui miski muu sõiduki juures kahtlust äratab (näiteks turuhinnast tunduvalt soodsam hind jms).
