Vilniuse Rahvusvaheliste Suhete ja Politoloogia Instituudi professor Tomas Janeliūnas tunnistas, et sellel sammul võivad olla ettearvamatud tagajärjed, kirjutab Leedu Delfi.

„Me suuname kõik jõud sellesse, et küsimus võimalikult kiiresti kahepoolsete läbirääkimiste teel lahendada ja poleks vaja WTO poole pöörduda. See protsess võtaks terve aasta ja sellise pöördumise kasu ei pruugi olla suur. Mida kauem impordikeeld kehtib, seda vähem on see kasulik ärile,“ ütles ka ettevõtte Rokiškio sūris juhatuse esimees Dalius Trumpa.

Eelmistel kordadel on Venemaa impordikeelud kestnud ühest kuni kuue kuuni. Ettevõtjad on seni Venemaa jaoks toodetud ja saatmata jäänud kauba pealt saanud reaalset kahju paarituhande liti ringis. Kõige mustema stsenaariumi järgi on tulemuseks kogu Venemaa turu kaotamine.

Kuluaarides räägitakse, et ettevõtjad ei ole esitanud andmeid saadud kahju kohta, mis on vajalikud, et koostada dokumendid WTO-sse pöördumiseks. Vilniuse Rahvusvaheliste Suhete ja Politoloogia Instituudi professor Janeliūnas usub, et põhjuseks on ettevõtjate kartus, mis juhtub pärast seda, kui riik asja WTO-sse annab.

„Räägitakse, et ettevõtjad kardavad, et impordikeeld venib siis bürokraatia tõttu veel pikemaks. Ettevõtjad loodavad probleemi teisiti lahendada ja eelistavad selleks kasutada oma Venemaa kontakte. Kardetakse, et kui patiseis venib väga pikaks, sulgub Venemaa turg nende jaoks sootuks,“ rääkis Janeliūnas ja lisas, et see hirm pole üldsegi alusetu.

Leedu põllumajandusminister Vigilijus Jukna on varem öelnud, et taolise konflitki arutamine WTO-s võib kesta kuuest kuust kahe aastani.

Leedu ekspordi osakaal Venemaale oli 2012. Aastal 15,04 miljardit litti, mida on võrreldes 2011. Aasta tulemusega 30,4 protsenti rohkem. Eksport Venemaale moodustab peaaegu 19 protsenti kogu Leedu ekspordist.