Leedu jõudis Rail Balticas selgusele
Balti riikidesse Euroopa laiusega raudtee ehitamise mõttekus selgub 31. mail, varem kavandatust kaks kuud hiljem.
Rail Baltica ehitusvõimaluste aruande esitamine pidi toimuma 31. märtsil, kuid Leedu nõustus alles eelmisel nädalal pakutava marsruudiga.
Eesti ja Läti olid juba varem marsruudi osas nõusoleku andnud ning Leedu otsus tähistas kolme riigi üksmeele saabumist uue raudtee ehitamise uuringus.
„Praegu ei ole selge, kas uut raudteed tasub hakata ehitama, see selgub alles mai lõpus,“ ütles majandusministeeriumi raudteeosakonna juhataja Ain Tatter. „Majanduslikult pole tõenäoliselt võimalik täiesti uue raudtee ehitamist tagasi teenida, mistõttu Euroopa Liit peab võimalikke kauba- ja reisijatevoogusid analüüsides selgusele jõudma, kas raudtee rahastamisest tõuseb meie piirkonna regionaalpoliitiliseks arendamiseks piisavalt kasu.“
Kui Balti riigid leiavad Euroopa Liidu fondidest rahalist toetust, siis hakkab täiesti uus Euroopa laiusega raudtee kulgema marsruudil Tallinn-Pärnu-Riia- Bauska-Panevežis-Kaunas.
Rail Baltica tehnilis-majandusliku põhjenduse koostamisega tegeleb Suurbritannia konsultataioonifirma Aecom.
Euroopa Liidu eelisprojektide hulka lülitatud Rail Baltica uurimus maksab 396 000 eurot, millest poole kannab Euroopa Liit, poole aga projektis osalevad riigid.
Euroopa laiusega raudtee ehitamine kuulub Rail Baltica kolmandasse etappi. Esmajärjekorras kavatsevad Eesti ja Läti käivitada olemasoleval raudteel Tallinn-Tartu-Riia kiirrongi, mis esimeses arenguetapis sõidab 120 ja teises etapis 160 kilomeetrit tunnis.
