2014. aasta detsembris Klaipedas tööd alustanud LNG terminal oli esimene alternatiivne gaasiga varustamise allikas. Kuid veel enne terminali ehitustööde algust oli ilmne, et Leedu vedelgaasi ülekandesüsteemi torustike võimsus ei ole piisav maksimaalse gaasikoguse transportimiseks ja oleks problemaatiline suunata see gaas Kiemenai gaasijuhtmete Lätiga ühendumiskohta. Seepärast otsustati ehitada 110 kilomeetri pikkune ja 800 mm läbimõõduga gaasijuhe Klaipedast Kuršenaini.

Projekt „Klaipeda–Kiemenai gaasijuhtme võimsuste suurendamine” oli kantud Euroopa Liidu üldistele huvidele vastavate projektide nimekirja ja selle viis ellu Leedu vedelgaasi ülekandesüsteemi operaator AB AmberGrid.

Praegu kasutatakse LNG terminali võimsuseid maksimaalselt: varem sai ööpäevas Läti suunas tarnida 4 miljonit m³ gaasi, nüüd — ligikaudu 11 miljonit m³. LNG terminali arvestuslik impordivõimsus on 4 miljardit m³ gaasi aastas. Vaid õige pisut rohkem — ligikaudu 4,4 miljardit m³ — tarbivad aastas kolm Balti riiki kokku.

Kui suvel ladustatakse osa imporditud gaasi Läti Inčiukalnise maa-alusesse gaasihoidlasse, saab LNG-turult imporditud gaasiga rahuldada ligikaudu 90% Balti riikide praegusest aastasest gaasivajadusest.

Energiajulgeoleku perspektiivid

„Meil on hea meel, et peale strateegiliselt tähtsa gaasivarustuskindluse tagamise Balti riikidele võib gaasijuhe tulevikus võimaldada ka soodsamaid hindu tarbijatele,” rääkis Eesti Energia energiakaubanduse juht Veiko Räim.

Läti Vabariigi majandusministeeriumi esindajad rõhutasid, et Klaipeda–Kuršėnai gaasijuhtme käikulaskmine on oluline piirkonna varustuskindluse seisukohalt. See kaotab Leedu jaotussüsteemi kitsaskoha ja nii saab kasutada Klaipeda LNG-terminali kogu võimsust.

Nii gaasijuhe kui ka Klaipeda LNG-terminal tagavad Balti riikide tarbijate jaoks ühenduse üleilmse gaasituruga. Samuti lõpetab see Läti gaasituru isoleerituse ja välja saab kujuneda konkurentsipõhine gaasiturg.

Ilmselge kasu gaasiturule

Leedus on selle gaasijuhtme kasu juba tunda: kuna LNG-turul on praegu välja kujunenud soodsad hinnad, imporditakse rohkem kui 90% gaasi LNG terminali kaudu.

LNG terminali ja gaasi ülekandesüsteemi saavad kasutada kõik Balti riikide turu liikmed. Tingimused, mille järgi teenuseid osutatakse, on standardiseeritud ja avalikustatud. Ja isegi sel juhul, kui turu liige gaasi otse ei impordi, võib ta soetada gaasi Leedus tegutsevalt loodusliku gaasi börsilt GET Baltic, kus gaasi hinda mõjutab ka LNG terminali kaudu imporditava gaasi hind.

„See gaasijuhe on eduka infrastruktuuri seni puudunud element, tänu millele on LNG terminal nüüd täielikult integreeritud Balti riikide loodusliku gaasi süsteemi. See lubab julgesti siseneda Balti riikide ühisele gaasiturule ja anda panus selle arengusse koos uute liikmete, konkurentsivõimeliste hindade ja tagatud energeetilise julgeolekuga”, võttis lühidalt kokku Saulius Bilys, AB AmberGrid peadirektor.

Jaga
Kommentaarid