•• Nii Eesti Pank kui ka peaminister Andrus Ansip on hoiatanud inimesi liigselt kulutamast. Milline on teie seisukoht nüüd, kui Eesti majanduse näitajad on järjest paranenud ja kiiret majanduskavu on loota ka järgnevatel aastatel?

Põhimõtteliselt jagan Eesti Panga spetsialistide muret, et majandus võib üle kuumeneda. Seda on tõestanud majandusajalugu, majandusteooriad. Olukorras, kus Eesti praegu on – tulud kasvavad kiirelt ja laenud on väga odavad –, on tõesti ületarbimise oht.

Teiselt poolt usun ma isiklikult, et teatud iseregulatsioon toimib ja üsna võimalik on suuremat pauku ehk mulli lõhkemist vältida. Fakt, et eluasemelaenud kallinevad, võivad paari aastaga üks-kaks protsenti tõusta, on juba ise regulaator. Tavaliselt on iseregulatsioon elus toiminud.

•• Mida soovitate neile, kes tahavad endale veel eluaset soetada?

Kui inimesel on vaja elamispinda parandada ja tal on laenu võtmiseks ka võimalust – töökoht püsib ja palk võimaldab laenata –, siis praegu on laenuvõtmiseks soodne aeg. Vähemalt selle aasta lõpuni võib selgelt öelda: raha on odav.

•• Intresside tõus annab aga märku, et pangad hakkavad laenamist piirama?

Pigem võiks öelda, et krediiditurul toimub normaalne nõudlus ja pakkumine. Hinnatõus, mis on alanud ja algab, peaks nõudlust pidurdama. Makromajanduslikult on see tõus positiivne, mikromajanduse ehk inimese tasandilt vaadatuna negatiivne. Küllap on palju neid, kes kahetsevad õige aja möödalaskmist.

Mul on kahju, et laenamisega seotud ohud on hakanud liialt domineerima. Kui 10 000 peret läheb oma majja, vabanevad nende korterid – alanud on protsess, mida tuleks hinnata väga positiivseks. Pigem tuleks siiski rõhutada, et me ei alahindaks laenu abil eluasemeprobleemi lahendamist, seda tuleks väärtustada. Tarbimisteooriast lähtudes pole ju midagi tähtsamat kui lahendada eluasememure.

•• Ütlesite, et karavan liigub tõu-suteed. Kui kaugel oleme tipust?

Seljataha on jäänud küllaltki rõõmustav tõus, mis ei moodusta aga liiga suurt osa läbitavast teest. Kui konjunktuuriinstituut sai eelmise aasta andmed, siis selgus, et Eesti sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta moodustab ostujõudu arvestades 51 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. See näitab: pool teed on ees, et jõuda Euroopa Liidu keskmisele tasemele.

•• Kui palju aega selleks kulub?

Keskmisele tasemele on oluliselt kergem jõuda kui tippu. See on nagu spordis, keskmiseks odaviskajaks on kergem saada kui tippsportlaseks. Usun, et tippu jõudmine on Eesti puhul üldse kaheldav, kui arvestada ressursse.

Minu arvates on mõistlik püstitada eesmärk saada Euroopa keskmisele tasemele eeldusel, et suudame teistest kaks korda kiiremini areneda. Aga tuleb arvestada, et ka teised riigid arenevad. Ajast rääkides ei tahaks ma nimetada aastaid, vaid see areng võiks jääda siiski ühe generatsiooni piirimaile.

•• Mis eeldused peaksid riigil selleks olema?

Riigi areng, mille all mõeldakse ka konkurentsivõimet teiste riikide suhtes, tugineb mitmele sambale. Esimene ja kõige kaalukam on haridus. Haridus on ülivõimas relv, sest Eesti oludes teist nii võimast ressurssi polegi kui inimressurss. Inimese hind majanduses sõltub tema haridusest, kvalifikatsioonist.

Teine sammas on avatus. Riigid, kes ei tee tõkkeid kaupade ja teenuste liikumisele, on arenenud teistest kiiremini. Kolmas sammas on ettevõtlikkus. Riigi majanduse tugevus on tema ettevõtete tugevus, ettevõtete tugevus oleneb ettevõtlikest inimestest, nende osakaalust elanike arvus. See on küll geneetiline, et mõned rahvad on ettevõtlikumad, aga ettevõtlikkust saab ka koolides kasvatada, inimesi innustada. Kui pidada silmas majandusarengu kiireid hoobasid, siis Eesti puhul võiks küll tähtsustada ettevõtliku inimese arenemist.

•• Praegu on Eestis kõigi aastate madalaim tööpuudus, mittetöötavate töötute arv peaks järgmiseks aastaks langema praeguselt 26 000-lt 20 000-ni. Mida see langus kaasa toob?

Mõõdukas tööpuudus on positiivne faktor, kuna ta hoiab palgamäära ja ka inflatsiooni madala. Neljaprotsendilise tööpuuduse moodustavad inimesed, kelle tootlus on niivõrd madal, et nende tööleminek pole vajalik.

Kui tööpuudus on samal tasemel tööpakkumistega, siis erilisest tööjõuressursist rääkida ei saa. Töömahukad tegevusharud satuvad raskemasse olukorda. Tuleb teha valikuid, viia välja tööjõumahukad tegevusharud ja asendada tootlikuma tööga. Kogu maailmas toimub nihe selles suunas, et palgatase määrab tegevuste struktuuri.

•• Kuidas suhtute teie võõrtööjõu sissetoomisse?

Üksikute ettevõtete ja töölõikude tasandil ei tohiks tööjõu tulekul teha piiranguid, see oleks vastutuult käimine. Tahame või mitte, maailm avardub. Paariks aastaks tööloa andmine ei tähenda rahvusliku koosseisu muutumist. Iga sissetoodud inimene loob väärtust, mida riik saab maksustada, ja see toob kõigile kasu. Kunagi oli kõva vastuseis väliskapitali tulekule. Ehk hakatakse mõistma, et veel suurem väärtus on ajude Eestisse toomine.

•• Kas võidujooks suurema lisandväärtuse, kõrgema palgataseme pärast väärib küünlaid?

Majanduslik edu on Eestile väga oluline, riik peab olema konkurentsivõimeline. Tarbimisühiskond võidutseb, keegi ei tea pikalt ette, mis juhtub, aga lähitulevikus tarbimisele orienteeritud majandussüsteem püsib. Meil pole alternatiivi – võidujooks majanduses jätkub, me ei tohi jääda kehvemaks, sest siis on negatiivsed tulemused käes, kas või tööjõu väljavool.

Eestis on kapitali sissetulek läinud edukalt, see jätkub veel aastaid. Enne kui hakkame ise kapitali välja vedama, mis on riigi kõrgem arengufaas, kulub aega. Seni tuleks mõelda kriteeriumidele, seostele ja alustele, kuidas kasutada andekaid inimesi, luua erilisi töökohti ja teenimisvõimalusi, panna rõhk teadusele.

Seni tehtud ennustused on läinud täppi

•• 2004. aastaks ootas Leev Kuum palkade üle kümneprotsendilist kasvu ja tööpuuduse vähenemist üheksa protsendini.

•• Suvi 2004 – konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum kinnitas, et Eesti majandus kasvab lähiaastatel stabiilselt. Prognoosi kohaselt langeb eratarbimise kasv 2004. aasta 5,4 protsendilt 5,2 protsendini 2005. aastal ja 5,0 protsendini2006. aastal. Langus toimub laenuintresside kasvu tulemusel, mis-tõttu inimestel napib raha.

•• Jaanuar 2005 – Leev Kuum põhjendas 6,5-protsendilist majanduskasvu prognoosides, et eeldused on praegu paremad kui aasta tagasi, mistõttu ta ootab mullusega võrreldes veidi kiiremat majanduskasvu.

•• 2004. aasta lõpus järgmiseks aastaks majandusnäitajaid prognoosides ennustas Kuum suhteliselt täpselt näiteks keskmist kuupalka, töötuse määra, tarbijahinnaindeksit ning bensiini hinda.

•• Tänavuseks majanduskasvuks prognoosib Kuum kaheksat protsenti, keskmine palk peaks tema hinnangul olema 8800 krooni ning bensiini 95 euro liitri eest tuleb aasta lõpus maksta 13 krooni.

Leev Kuum

•• Sündinud 15. aprillil 1930 Tartus

•• 1949 lõpetas Tallinna ühisgümnaasiumi

•• 1953 lõpetas Tallinna polütehnilise instituudi majandusteaduskonna kaubanduse erialal

•• 1963–1966 õppis Moskva Plehhanovi-nimelise rahvamajanduse instituudi aspirantuuris

•• 1966–1989 konjunktuuriinstituut

•• 1989–1990 Indrek Toome valitsuse majandusnõunik kaubanduse alal

•• 1990 –... Eesti konjunktuuriinstituudi juhtivteadur