Christenseni paneb maailmamajanduse väljavaadetele mõeldes muretsema USA, kus enneaegne rahapoliitika karmistamine võib riigi majanduse surutisse pöörata, nn dollari blokis plahvatuse tekitada ning tuua kaas Hiina kriisi. Lisaks on ta viimasel paaril kuul hakanud muretsema euroala aeglustuva nominaalse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu pärast, mis võib põhjustada uue „eurospasmi“.

Need probleemid on olulised ja nende taustal Brexiti hääletus muidugi olukorda kuidagi paremaks ei muuda, olles üks näide Euroopa, Suurbritannia ja ka USA üha kasvavast natsionalismist ja immigratsioonivastasest populismist.

Brexit on Christenseni hinnangul lihtsalt üks järjekordne kriisi pikendada ja sügavamaks muuta võiv faktor. Eraldiseisvana see aga tema hinnangul maailmamajandusele mingi oluline negatiivne šokk ei ole.
See võib tema sõnul väga halvaks šokiks muutuda juhul, kui rahapoliitika taas kord läbi kukub, kuid praegu finantsurgudel seda ei paista.

Reedel ja esmaspäeval oli turgudel küll dramaatilist reaktsiooni, kuid kui vaadata viimast nädalat või kuud tervikuna, siis midagi murettekitavat Christenseni kinnitusel näha ei ole.

Christensen lisab, et ei taha väita, justkui Brexit midagi ei tähendaks. Loomulikult tähendab ja lõpuks võib sellest kujuneda kohutav asi, kuid samavõrra võib see parimal juhul olla lõpuks positiivne samm. (Juhul kui EU juhtkond ja ametnikkonnale jõuab referendumi sõnum kohale ning sellest johtuvalt vajalikud reformid läbi viiakse ning kui Suurbritannia ei muutu hulluks immigratsioonivastaseks).