“Kui me soovitud 1500 tonni kvooti juurde ei saa, tuleb minna panka raha laenama, et osta juurde kvoodiga lehmi,” kurtis Valgamaa piimatootja AS Laatre Piim tegevjuht Edda Vahtramäe. Sel nädalal saadi täis mullu 1. aprillist tänavu 31. märtsini kestev aastakvoot, mis on 4 182 839 kilo.

Vahtramäe sõnul on inimesed teinud head tööd ning kasvanud on nii kari kui ka lehmade keskmine piimatoodang. Piima ületootmine võib aga kaasa tuua kopsaka trahvi, sest iga ületoodetud piimakilo eest tuleb maksta neli krooni ja 60 senti trahvi, samal ajal kui piimatööstus Võru Juust maksab piimakilost neli krooni.

PRIA selgitust mööda oli novembris selliseid kvoodiomanikke, kellel on aasta piimakvoot juba täis, 80. Nüüdseks on neid tublisti juurde tulnud. Esialgu ei juhtu nendega, kellel kvoot lõhki läheb, midagi.

Kvoodiarvestus on riigipõhine ning probleem tekib siis, kui ületatakse Eestile antud kvooti. Sellisel juhul peavad need, kes oma kvooti ületasid, maksma trahvi.

Kuna restruktureerimise erireservis oli Eestil varuks veel 22 000 tonni tarnekvooti, siis kuni 19. jaanuarini saavad piimatootjad PRIA-le esitada taotlusi individuaalse piimakvoodi suurendamiseks.

Eestis on 1652 piimakvoodi omanikku, kellest tarnekvoodi omanikke on 1440 ja otseturustuskvoodi omanikke 363. Eestile eraldatud piimakvoot on 646 368 000 kilo, sellest tarnekvooti 626 306 618  ja otseturustuskvooti 20 061 382 kilo.

Rekord

Eesti lehmadel on

hea piimaand

•• Jõudluskontrolli keskuse andmeil püstitas Põlva Agro musta-valgekirju holsteini tõugu lehm Haavi uue Eesti piimatoodangu rekordi – 16 794 kilogrammi.

•• See on Eesti lehmade aegade suurim laktatsiooni piimatoodang ehk lehma toodang arvestatuna poegimisest kuni 305. päevani.

•• Seni kehtinud rekord kuulus Põlva Agro lehmale Viirale, kes andis 16 438 kilogrammi piima.