Leibkonna eelarve uuring: töötu heaolu tase on kõrgem kui pensionäril
Statistikaameti leibkonnauuringu alusel kulutas leibkonna liige mullu ühes kuus keskmiselt 395 eurot, 106 eurot rohkem kui 2012. aastal.
Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Karl Viilmanni sõnul on kulutuste kasv seotud palgakasvuga aastatel 2013 ja 2015.
Uuringust selgus, et vähenes ka sundkulutuste osakaal ehk see osa, mis kulub vältimatult toidule ja eluasemele. Kui 2012. aastal moodustas see 45% sissetulekust, siis 2015. aastal kulus sundkulutusteks 40% palgast. Statistikaameti väitel näitab see heaolu tõusu, sest vaba aja kulutustele jätkub rohkem raha.
Eesti keskmisest tasemest erinevad tugevalt Ida-Virumaa näitajad, kus sundkulutuste arv moodustab poole sissetulekust, 11% rohkem kui Eesti keskmise leibkonna puhul. Harjumaa leibkondadel kulub aga Eesti lõikes kõige väiksem hulk sissetulekust vältimatutele kulutustele: liikme pealt 38%.
Keskmisest eristuvad ka leibkonnad, kus liikmeteks on kas töötud või pensionärid. Pensionäridel kulub 57% sissetulekust hädavajalikele kulutustele, 17% rohkem kui riigi keskmine. Kulutuste hulka ei ole arvestatud ravimitele kuluv raha.
Töötu leibkonna liikmetel kulub sundkulutustele 49% sissetulekust. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et heaolu tase on töötul kõrgem kui pensionäril.
Kõrgharidusega leibkonna peaga leibkonna sundkulud olid keskmiselt 36%, kesk- ja kutseharidusega leibkonna peaga leibkondades 41% ning põhiharidusega või sellest madalama haridusega leibkonna peaga leibkondades 50% sissetulekust.
2015. aastal kulutas leibkonna liige enim raha toidule, mis moodustas kogukuludest 23%. Eluasemele kulus kuus 65, transpordile 51, vabale ajale 42, majapidamisele 26, riietele ja jalanõudele 21 ning sideteenustele 18 eurot leibkonnaliikme kohta.
Linnas kulutati kuus eluasemele rohkem kui maal. Samuti olid linnas suuremad väljaminekud vabale ajale. Maal kulus enam raha aga transpordile: kui linnas kulutas leibkonnaliige transpordile 49 eurot kuus, siis maal 55 eurot.
Maakonniti olid suurimad väljaminekud Harjumaa ja väikseimad Ida-Virumaa leibkondadel, kes kulutasid leibkonna liikme kohta vastavalt 449 ja 279 eurot kuus.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing märkis eelmisel nädalal konkjunktuuri-uuringut tutvustades, et meie tarbijatest suur osa tuleb ots-otsaga kokku ning säästuvõimega peresid on suhteliselt vähe. Kui Soomes säästab 66% peredest, siis Eestis 47%. Hinnang pere finantsolukorrale on meie tarbijate seas kolme kuuga paranenud. Juunis oli säästa suutvaid peresid 39% vastanutest.
2015. aastal osales leibkondade uuringus ligi 3400 leibkonda, kes kajastavad Eestis kokku elavat 581 000 leibkonda. Leibkonna keskmine suurus oli 2,2 inimest. Järgmine uuring on juba töös, see kajastab 2016. aasta näitajaid.
