Leiti üles majanduse pidur. See on inimeste laiskus
Nad ei käivita enam nii palju ärisid kui varem. Nad ei koli enam nii palju kui peaksid. Elatakse kogukondades, mis on sama eraldunud kui 1960ndatel.
Sellest räägib tema värske raamat "The Complacent Class: The Self-Defeating Quest for the American Dream."
Majanduskasv on kõvasti aeglasem kui 1960ndatel, 1970ndatel ja 1980ndatel ja tootlikkus teeb vähikäiku, kuigi kõik väidavad, et töötavad nii kõvasti.
„Innovatsioon on valus. Seetõttu me enam sellega ei tegele,“ ütles George Masoni ülikooli majandusprofessor Cowen.
Isegi tehnoloogia, mis on üheks alaks kus viimastel aastatel on mõningast innovatsiooni märgata, on eesmärgiks, et me jääks koju ja lõõgastuks.
„Tehnoloogia on äge. See on lõbus. Mu ukse taha tuli neli Amazoni pakki. Aga probleem ongi selles, et see on nii nauditav ja mugav,“ ütles ta. „Kogu tehnoloogiainnovatsioon meelitab vaba aega veetma ja koju jääma.“
Liiga kaugele on mindud ideaalsete kapseldunud elude loomisega endale ja lastele. Seda mõistmata oleme me loonud mulli, mida kardame muuta. Eraldumine on hoos nii nahavärviti kui klassiti. USA lõunaosas kasvas valgete koolides mustanahaliste õpilaste osakaal 1988. aastal 43,5 protsendini õpilastest. Täna on see 23,2 protsenti ehk samal tasemel kui 1960ndatel. Tema sõnul vastab tõele, et USA haridussüsteem toodab palju õpilasi, kes ei vasta kõige elementaarsematele nõuetele.
Cowen leidis, et Trumpi valimine on püüe teha suur ümberlähtestamine. Tema sõnul teenisid 2015. aastal valged mehed inflatsiooni arvestades vähem kui 1969. aastal.
Cowen prognoosis, mis toimub kahe järgmise aasta jooksul – Trumpi nähakse ebaefektiivse presidendina, kes jagab maid Kongressi ja kohtuga. „Aeglaselt kuid kindlalt ärkab rahvas ja taipab, et vaja on kiireid muutuseid,“ ütles ta.
Ta soovitas inimestele, et võtke rohkem riske oma elus, ükskõik kas tööalases või isiklikus elus.
„Kui mõtlete töökoha vahetusele, siis võibolla peaksite seda tegema,“ lausus ta. „Muutuseid tegevad inimesed on lõpuks õnnelikumad kui need, kes muutusi ei tee.“
Ta toetus selles väites ökonomistile Steven Levittile, kas on populaarse raamatu Freakonomicsi autor. Levitt viis läbi suure eksperimendi inimestega, kellel oli raskusi eluotsuste langetamisega ja ta andis neile mündi, et otsustada mida nad peaksid tegema.
„Need, kes tegid muudatusi olenemata mündiviske tulemusest olid kaks kuud ja kuus kuud hiljem õnnelikumad,“ avastas Levitt.
Oluline pn immigratsioonireform.
„Immigrandid on suurimad riskivõtjad,“ ütles ta. „Nad on kõige vähem loorberitele puhkama jäänud klass.“
