Müüdavamad on traditsiooniliselt Leiburi Kirde sai ja Tallinna peenleib, kirjutab Eesti Päevaleht.

ASi Euroleib juhataja Sven Soopere sõnul on Soome kapital Eesti leivatööstuses märgatav. “Soome ja Eesti osalus võiks olla umbes pooleks. Lisaks meie firmale põhinevad Eesti kapitalil veel Vilma ja Räpina Leib,” ütles ta. “Jahu saame Tartu veskist, kuhu tuleb ilmselt nii kodu- kui välismaine tooraine, aga ega me sellele eriti tähelepanu ei pööra. Muud komponendid ostame Rootsist ja Saksamaalt,” lisas ta. Soopere hinnangul on Eesti turul ruumi ka uutele leivatootjatele ning eksport oleks mõeldav kondiitritööstustele.

“Eesti leivatootjad on tänu rahva maitse-eelistustele valmis üle elama nii väliskapitali kasvu kui ükskõik millise poliitilise režiimi ning säilivad ka siis, kui Eesti Euroopa Liiduga liitub,” ütles AS Leiburi tegevdirektor Ants Promann. Tema sõnul kuulub ligi 40 protsenti leivatööstustest väliskapitalile — soomlastele, rootslastele, sakslastele ning venelastele.

ACNileseni uuringust selgub, et selle aasta augustis ja septembris ostsid eestlased leivatoodetest 56 protsendi ulatuses leiba ning 44 protsendi ulatuses saia. Viilutatud toodete osakaal oli 66 protsenti. Suurim turuosa oli Leiburil (40%), järgnesid ETK Leib ja Cibus (13% ja 10%). Uuringust jäid välja spetsialiseerunud pagariärid ning kauplustes kohapeal valmistatud tooted.