Tartu külje all Haaslava vallas asub Baltimaade suurim lennundusmuuseum, mille rajanud ettevõtja Mati Meose arvates peaks riik kiiremas korras muutma Euroopa Liidu abiraha kaasrahastamise põhimõtteid.

Nimelt võiks riik Meose arvates Euroopa Liidu abiraha kaasfinantseeringuid käsitleda investeeringuna, mitte aga kuluna, mida lisaeelarveid tehes esimese hooga kärpima hakata. 2002. aastast seni ainsat Eesti lennundusmuuseumi käigus hoidev Meos on seitsme aasta jooksul toonud oma õuele huvilistele vaatamiseks 14 lennukit ja kaks helikopterit. Paraku on vaid mõni lennumasin praegu kaetud varikatusega. „Suvel vihm ja talvel lumi ning nii aastast aastasse. Paraku ei kesta lennukid lageda taeva all seistes väga pikka aega,” selgitas Meos.

Riik saaks rohkem raha

Nii soovibki ta 2011. aastaks kõik muuseumi eksponaadid katuse alla saada. Just varikatus tagaks selle, et huvilised saaksid eksponaate ka aastakümnete pärast võimalikult ehedal kujul vaadata. Kokku maksab ligi kümne lennumasina aluspinna betoneerimine ja neile varikatuse ehitamine 45 miljonit krooni. Euroopa Liit on andnud Ette­võtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Eesti lennundusmuuseumile nõusoleku, et ollakse valmis 39 miljonit krooni kinni maksma, kuid vaid juhul, kui muuseumi omanik ja Eesti riik rahastavad ettevõtmist vähemalt kuue miljoni krooniga.

„Muuseumi ülalpidamine pole kindlasti odav lõbu. Selle arendamine niivõrd suures mahus käib aga ühele inimesele selgelt üle jõu,” rääkis Meos. Nii tegigi mees kultuuriministeeriumile ettepaneku, et ka riik tuleks  kampa ja aitaks muuseumil oma­osaluseks raha kokku saada. Praeguseks on aga riik muuseumi­omanikule korduvalt öelnud, et põhimõtteliselt toetataks lennumasinate katuse alla paigutamist, kuid praegu pole raha.

Meos saab enda sõnul sellest suurepäraselt aru, et riigil praegu raha pole. Kuid veidi nõutuks teeb teda see, et riigi raha kasutamise üle otsustavatel inimestel puudub ratsionaalne mõtlemine. „Põnev on see, et riik saaks maksudena raha rohkem tagasi, kui ta andma peaks,” selgitas Meos. Nimelt on 45 miljoni kroonise investeeringu puhul  Meose arvutuste kohaselt muuseumil kohustus maksta riigile makse kaheksa kuni kümme miljonit krooni.

Sisuliselt oleks riigi jaoks tegemist investeeringuga, mis annaks paariks aastaks ehitussektorile tööd, aitaks säilitada haruldasi lennumasinaid ja kahekordistaks riigi väljakäidud raha.  „Riigile oleks muidugi kõige sobilikum variant omalt poolt raha mitte panna ja oodata maksude laekumist,” lisas Meos.

Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Kersti Tiik andis lootust, et riik saab muuseumi rahaliselt toetada. „Ministeerium on võtnud vastu Mati Meose taotluse investeeringutoetuse saamiseks, tuleva aasta eelarvet puudutavad taotlused on praegu menetlemisel, sest seda eelarvet alles koostatakse. Oleme igal juhul huvitatud Eesti lennundusmuuseumi kui omanäolise ja eripärase muuseumi arengust,” kinnitas Tiik.

Kirg lennumudelite vastu tõi muuseumi

Muuseum avati 2002. aastal

Kogus lennukid ja kopterid

•• Muuseumiomanik Mati Meos oli 2000-ndate alguses valiku ees, kas visata aastakümnete jooksul kogutud lennukimudelid ära või rajada muuseum.

•• 2002. aasta 14. juunil avati Ves­kiorus Tartu lennundusmuuseum, mis mõne aasta pärast nimetati Eesti lennundusmuuseumiks.

•• Muuseumi kandev idee on noortele lennundusalaste teadmiste jagamine. Et noori muuseumi saada, tuli eksponeerimiseks hankida ka päris lennukeid. Enne Eesti NATO-sse astumist oli lennumasinaid võimatu Eestisse tuua.

•• Lisaks mudellennukitele saab näha helikoptereid Mi-2 ja Mi-8. Lennukitest on kollektsioonis propellerlennuk Wilga-35, treeninglennuk TS-11 Iskra, hävitus-ründelennuk Su-22M4, hävituslennuk MiG-21, hävituslennuk JA Viggen 37, Šveitsi õhuväe hävitus-luurelennuk Mirage IIIRS, hävitaja MiG-23MLD, ründelennuk Su-24, treening-õppelennuk L-39 ning reisilennukid Tu-134A ja An-2.