Regional Jet OÜ kokkulepe osakute jagamiseks LOTiga oli vältimatu firma jätkusuutlikkuse mõttes. Sellise ärikontseptsiooniga nagu analoogselt Estonian Airi omaga alustati, tuleb strateegiliseks partneriks saada suurem lennufirma. Lähiregioonis on selleks oma suuruse ja liinide võrgustiku poolest peaaegu ainuvõimalikuks lahendiks LOT. Ehkki eesmärk on õilis ja tulevikku suunatud on valitud vahend omaette probleem. Nimelt on Regional Jet OÜ ( mis on opereerimise platvorm) riigi omandis oleva Nordic Aviation Group AS tütarfirma. Opereeritakse kaubamärgi Nordica all. Regional Jeti rahastati riigi poolt 40 miljoni euroga, lisaks TVH ASi (kus on lennukite kapitaliliisingud ja kust liisitakse lennukeid) paigutati 32 miljonit eurot.

Et siis - kuidas on Regional Jeti kui tütarfirma osakute üleminek LOTile kooskõlas riigivaraseadusega? Aga veelkord - oluline on areng ja situatsiooni vältimine, kus võimaliku 40 miljoni otsa saamisel enam 10 aasta jooksul riigiabi anda ei või. Poolteist aastat tagasi oli ka teisi variante ärimudelite mõistes uuesti alustamiseks (nt hübriid odavlennufirma point to point põhimõttel, 70-kohaliste propadega, mis minu arvutuste kohaselt oleks olnud pea 4 korda odavam), aga valiti praegune, millega tuleb edasi liikuda. Järgmine samm peab olema NAG-i osaline müük, jättes riigile nt "kuldaktsia", et kuidagigi mõjutada meie eesmärkide täitmist sellise väikse ja kasumit üliraskelt teeniva turutagamaa juures. Et saaks siit Euroopa nurgast igapäevaselt välja ja sisse lennelda nt kümnesse olulisemasse lähiregiooni lennujaama. Kasumi teenimiseks on vajalik mastaapsuse suurendamine, mastaabiefekti kasutamine, mille üheks võimaluseks võib kujuneda Regional Jeti leping SAS-iga. Muidugi on oluline, et antud pikaajaline leping on kasumlik.