"Kui me vaatame 2009. aasta kriisijärgset maailma, siis lääne keskpangad on pidevalt raha trükkinud. Vahepeal Euroopa ei trüki, vahepeal USA, kuid kui suuremad riigid summas kokku lüüa, siis on pidevalt rahapressid töötanud. Seega väga oluline küsimus on see, kas maailm oskaks üldse ilma igakuiselt taevast sadava rahata hakkama saada?," küsis Lepik.

"Ma kardan, et sõltuvus on rahatrükis juba süsteemis sees ning ilma selleta hakkama ei saada. Seega minu jaoks ei olegi nii tähtis täna, kas keskpank kuulutas välja 60 või 80 miljardi euro suuruse mahu, vaid kas võib hakata tekkima riske keskpankade tegevuse suhtes, mis ei lase neil enam piiramatult raha trükkida."

Lepiku sõnul moonutab täna see rahatrükk reaalsust ja me enam ei teagi, milline oleks normaalne - ilma riiklike moonutusteta maailma majandus.

Keskpanga juht Mario Draghi teatas täna pärastlõunal peetud pressikonverentsil, et värske plaan näeb ette iga kuu 60 miljardi euro suuruseid riikide võlakirjade oste. Sellega alustatakse juba märtsikuust ning kestab kuni 2016. aasta septembrini. See tähendab üle 1,1 triljoni euro kulutamist võlakirjadele, mis on euroala ajaloos märkimisväärne sündmus.