Ühe oma viimase intervjuu Lexuse Euroopa juhina andis belglane Alain Uyttenhoven Ärilehele. Sellest aastast juhib ta Lexuse Saksamaa äri. See turg on Jaapani tootja jaoks kahtlemata Euroopas kõige keerulisem ja ühtlasi väga vastutusrikas. Ametikoha vahetust ei põhjustanud miski muu kui firmasisene rotatsioon, et inimesed liiga kauaks ühele kohale ei jääks.

Uyttenhoven rääkis, mis on Lexusel Euroopas kavas ja miks ta just Balti riike eeskujuks toob.

Lexus tuli Euroopa turule alles üsna hiljuti.

Esmalt tuleb arvestada, et Lexust ei loodud Euroopa, vaid USA turu jaoks. Umbes 30 aastat tagasi läksid USA diilerid Toyota ülemuste juurde jutuga, et Camryt ostvad inimesed soovivad midagi uut. Ligi kaks aastat mõeldi ja vastus ei olnud suurem või parem Camry, vaid otsus luua luksusbränd Lexus. Kuni 2005. aastani oli tegemist 100% USA turu jaoks mõeldud kaubamärgiga. 2005. aastal otsustasime saada maailmabrändiks ja hakata müüma ka Euroopas, Hiinas ja Jaapanis.

Kuidas teil Euroopas läinud on?

Autotööstuses võtab kõik aega. Lexusel kulus neli-viis aastat, et teha uus unistus teoks. Sellele on järgnenud suur kasv. Mina olen siin töötanud neli aastat. Alguses müüsime Euroopas 40 000 autot, nüüd 75 000 ja 2020. aastaks soovime jõuda 100 000 autoni. Selle taga ei ole olnud meie müügimeeste kavalus, vaid otsus, et Lexus peab saama euroopalikumaks.

Mida see tähendab?

Tegelikult kehtib sama jutt ka Hiina ja Jaapani kohta. USA turul lähevad peale suured mootorid ja suured autod. Sama lugu on Lähis-Idas ja Venemaal. Euroopas, Hiinas ja Jaapanis see nii ei ole. Me pidime looma tooted, mis neisse piirkondadesse sobivad. Näiteks Euroopas kõige rohkem müüdav Lexus NX on disainitud just eelkõige siinset turgu silmas pidades.

USA turul lähevad peale suured mootorid ja suured autod. Sama lugu on Venemaal. Euroopas see nii ei ole.

Euroopa turg ei ole lihtne, kolm Saksa suurt on ees.

Jah. Kui võtta Cadillac, Lincoln ja võib-olla ka Jaapani Acura, siis kõigi ülejäänud luksusautode kodu on Euroopas. Me püüame eristuda nelja-viie aspekti poolest. Esimene on disain. Kümme aastat oli meie suund meeldida kõigile. Aga kui sa üritad meeldida kõigile, siis palavalt ei armasta sind keegi. Siis otsustasime teha erilist disaini, mis tekitab erinevaid emotsioone. Kellele meeldib, sellele meeldib väga. Pealegi on Euroopa väga keskkonnateadlik piirkond. Euroopa Liidu riikides müüme 90–98% hübriide, mis on teatavasti alternatiiv diiselautodele.

Nii et otseselt ei püüa te sakslastega võidelda?

Me ei võitle nendega nende enda territooriumil. Meil on rohkem elustiilibränd. Me vaatame autot nii, et see ei ole elu keskpunkt, vaid üks oluline element, mis muudab elu huvitavamaks. Peale selle soovime pakkuda parimat kliendikogemust. Seda ütlevad kõik, aga uuringud näitavad, et Lexuse tulemused on selles valdkonnas alati olnud väga head. See tuleb tõenäoliselt meie Jaapani juurtest. Neil on sõna omotenashi – külalislahkus, inimeste eest hoolitsemine. Jaapanlased on selles väga tugevad.

Millistes Euroopa riikides läheb teil eriti hästi?

On riike, mis eristuvad. Kõige raskem on Saksamaal – nagu jalgpallimeeskonnal, kes peab terve hooaja mängima vastase väljakul. On turge, mis on head – te olete ise sellisest piirkonnast. Põhja-Euroopas oleme me tugevad. Head oleme ka Venemaal, kus ei ole palju klassikalist keskklassi, aga on tugev kõrgklass, kellele Lexus meeldib. Ka Poolas oleme traditsiooniliselt head.

Kui meie müük Euroopas tervikuna oleks sama hea kui Baltimaades, siis müüksime praegusest kuni viis korda rohkem autosid.

Olen kuulnud, et Baltimaad on teil heas kirjas, sest Lexuse turuosa on suurem kui mujal.

Teil on väike turg. Neid, kes saavad Lexust endale lubada, on piiratud arv. Saksamaal on kõigil inimestel Mercedese, BMW ja Audiga seotud mingi oma lugu. Aga teie turg avanes alles hiljuti ja Baltimaades oli kõigil sama stardipunkt. Ma ütlen peaaegu igal koosolekul, et kui meie müük Euroopas tervikuna oleks sama hea kui Baltimaades, siis müüksime praegusest kuni viis korda rohkem autosid. (Lexuse turuosa Baltimaades on ligi 8%, aga Euroopas tervikuna läheneb alles 2%-le – T. S.)

Teie lipulaevale LS-ile tehti äsja iluravi. Mis teile endale enim meeldib?

Autotööstuse lipulaevad on väga huvitavad. Me oleme püüdnud tuua sisse spetsiifilist tehnoloogiat, näiteks hübriidtehnoloogiat. Ent põhipõhjus, miks valitakse uus kõrgtasemel auto, on disain. LS eristub siin oluliselt. Ühtlasi on sinna pandud parim osa Jaapani kultuurist, võtkem näiteks siid sisekujunduses või shiatsu massaaž, mida istmed pakuvad.

Mulle kangastub teie kliendina millegipärast noor, uuendusmeelne ja tehnoloogiahuviline inimene. Neid on meil Eestis küllaga.

See on huvitav mõte. Me peame end ise nooreks brändiks. Lexus soovis kunagi olla hea õpilane. Nüüd oleme nagu keegi, kes läheneb 30. eluaastale. Siis on sul juba isikupära ja sa tead, kes sa oled. Tead oma tugevusi ja nõrkusi, seda, mis meeldib, mis mitte. Sa ei taha olla nagu teised. See on meie ajaloos vägev hetk. Olen teiega nõus.

Luksusauto ühe facelift’i eluiga on umbes kuus aastat ja pärast seda ostab lojaalne klient ka uue mudeli.

Kõrgklassi autode turg hakkab mõnevõrra muutuma. Ka Tesla soovib esineda sellise autona.

Saksa kolmikule kuulub 75% Lääne-Euroopa premium-autode turust. Teised võitlevad 25% pärast. Turg muutub tõesti. Tesla on kindlasti tehnoloogiauuendaja. Me respekteerime neid, aga usume, et luksusauto tähendab palju enamat kui tehnoloogiat: ajalugu, elustiili ja palju muud. Tulevikus muutub väga oluliseks ka klientide eest hoolitsemine. Selle osatähtsus suureneb märkimisväärselt.

LS-i facelift tähendab, et kindlasti suureneb teie müük nüüd hoobilt.

Jah, õige. On inimesi, kes on ühele brändile lojaalsed. Luksusauto ühe facelift’i eluiga on umbes kuus aastat ja pärast seda ostab lojaalne klient ka uue mudeli. Teine grupp on need, kes soovivad alati viimase-sõna-autot, olgu siis sõprade ees uhkustamiseks või mõnel muul põhjusel. Esimesed kaks aastat on uuele versioonile väga olulised, pärast seda jäävad alles lojaalsed kliendid. Need, kes brände vahetavad, ei pruugi sinuga jääda, sest aina tuleb juurde üha uusi luksusautosid.

Ajakirjaniku Omaani reisi maksis kinni Toyota Baltic AS.