LHV Panga juht: tükike Soome hoiuseturust on päris suur
LHV Pank sai reedel Soome finantsinspektsioonilt loa, et Soomes piiriüleseid teenuseid pakkuda. Kindlasti huvitab inimesi, milliseid teenuseid seetõttu Soomes pakkuma hakkate ja kui mastaapselt oma tegevust seal üldse kavandate?
Piiriülene tegevus tähendab seda, et meil ei ole kohapeal filiaali ega tütarettevõtet, vaid me lihtsalt osutame pangateenuseid Euroopa Liidu piires teises riigis. Täpselt samasugune luba on meil olemas Lätis ja Leedus. Neis riikides oleme me siiani osutanud peamiselt investeerimisteenuseid. Erinevus Soome plaanidega ongi see, et Soomes me hakkame pakkuma hoiuseid ja laene.
Esimeses järjekorras pakume eraisikutele laenutooteid. Neid me hakkame väljastama sügisel, ilmselt septembris. Teine põhiline toode on hoiused, mida me hakkame vastu võtma tõenäoliselt järgmisest aastast.
Kuna meie põhiliseks tugevuseks on seni olnud investeerimisteenused, siis võibolla hakkame kolmandaks ka neid pakkuma.
Huvitav on seegi, et selle aasta alguses tegime Soome kohta turu-uuringu, milles tahtsime teada, et kas meil seal kohta on. Kuna pooled vastanutest suhtusid Eestist pärit panga tulevikku positiivselt, andis see kindlust, et meil mingi koht seal kindlasti saab olema.
Millised on ikkagi eesmärgid, kui suuri portsente turust plaanite enda kätte haarata?
Otseselt turuosa eesmärke me seadnud ei ole. Pigem võtaks rahulikult ja vaataks, kuidas me suudame jätkusuutlikult oma tegevust üles ehitada.
Paralleelselt piiriüleste teenuste pakkumise loa taotlemisega omandasite juuni lõpus Soome kiirlaenuärilt Luottotalo Fennolt 13,6 miljoni euro (212,8 miljoni krooni) suuruse laenuportfelli. Millised on selle ostu tagamaad?
LHV oli Fenno aktsionär juba varem ning Fenno võlakirju on ostnud Eesti ettevõtted, investorid, sealhulgas Eesti suurimad pensionifondid.
Laenuportfelli ostmisega suurendasime me hüppeliselt LHV Panga laenuportfelli, et edaspidi teenida enam intressitulu ja selle läbi kasumit.
Kui vaadata esimest kuud, siis selle põhjal võib küll öelda, et see ost oli hea ja portfell on esimese kuu jooksul LHV Pangale juba kasumit toonud.
Teine oluline asi on ka see, et selle ostu eest saadud raha eest lunastati kõik väljas olnud võlakirjad ehk kõik suuremad Eesti pensionifondide investorid Eestis ja Soomes said oma raha tagasi ja kõik võlakirjainvestorid olid selle investeeringuga plussis.
Lisaks laenuportfelli ostmisele võtsime üle 19 inimese töölepingud ja kontori Helsingis. Nii et sellega on meil loodud mitte ainult kliendi pool, vaid tegelikult ka organisatoorne pool töötajate ja kontori näol. Selle võrra on nüüd tunduvalt lihtsam Soomes edasi minna. Päris nullist alustada oleks üsna keeruline.
Milliseid eeliseid näete sel turul võrreldes end turul hästi sisse söönud OP-Pohjola, Nordea ja Sampo ees?
Soome turg on sarnaselt Eestile väga kontsentreerunud. Kolm suuremat panka omavad turust praktiliselt enamust. Nende kolme suure panga häda on aga selles, et nad võtavad kohalikult turult hoiuseid ja laenavad raha kohalikul turul välja ning seda üsna madala intressitaseme juures.
Eeliseks on see, et meie laenutegevus on tänasel päeval valdavalt Eestis ja siin on võimalik suhteliselt head intressi teenida. Tänu sellele on võimalik hoiustajatele head intressi maksta.
Kui laenu poolt vaadata, siis meie poolt Soomes välja antavad eraisikulaenud on tingimuste poolest samasugused nagu teistel suurematel pankadel. Ainus eelis saab olla teenindus – peame suutma asju teha kiiremini ja efektiivsemalt.
Eestis läheb järelikult hästi, kui Soome poole vaatate? Või on pangandusturul hoopis kitsaks läinud?
Sellele võib kahtepidi läheneda. Eesti turg on meie jaoks küll koduturg ja see on kõige olulisem turg. Me tahame siin ennast võimalikult hästi näidata ning võimalikult hästi hakkama saada. Teiselt poolt vaadates on see suhteliselt pisike turg.
Kui me vaatame Soome turgu, siis Soome hoiuseturg on kümme korda suurem kui Eestis. Kui sellest saada kas või väikene osa, siis on see Eesti mõistes tegelikult juba üsna suur number.
Eestis pangana tegutsedes jagame me ümber Eestis olevat raha: ühed inimesed hoiustavad ja teised laenavad. Sellega me aga väga palju rikkust siia juurde ei loo. Jah, kui me suudame laenu anda ettevõtetele, kes midagi toodavad ja ekspordivad, siis on see väga hea, sest me oleme suutnud majandust arendada.
Kui nüüd aga ise tegutseda ja ennast n.ö eksportida, siis tekitab see siia majandusse rohkem väärtust juurde. Selle käiguga me ekspordime iseennast ja teenime Soomest tulu, mis tuleb Eesti panka ja läheb Eesti majandusse. Tegelikult võiksid Eesti ettevõtted rohkem väljapoole vaadata küll.
Kuidas Soome turgu hindate, kas seal on teil keerulisem läbi lüüa kui Lätis ja Leedus?
Ma arvan, et see aeg, kus ettevõtjad arvasid, et Baltikum on üks turg, et teeme Eestis, Lätis, Leedus kõik ühtemoodi, on vaikselt läbi saanud.
Läti ja Leedu on võrreldes Eestiga täiesti erinevad. Läti ja Leedu on veel omavahel võrreldes täiesti erinevad. Suured erinevused on kultuuriliselt, majanduses.
Ma olen vaadanud, et ettevõtjad on viimasel paaril aastal neid turge hakanud eraldi võtma ja lähenema personaalsemalt. Tehakse seda, mis kohalikul turul hästi müüb ja mida vaja teha on.
Kindlasti ei vasta tõele see, et eestlastel on Lätis ja Leedus lihtsam hakkama saada kui Soomes. Seda võin ma oma kogemustest ka öelda, et kohati tundub soomlastega asjaajamine loogilisem ja lihtsam olevat kui kusagil Leedus.
Kindlasti oleks ka keerulisem kui eestlased peaksid minema ja hakkama nullist peale. Kui on ikkagi pea 20 inimest, kes on kohalikud ja teavad, mis turul toimub, siis see on juba omaette pluss.
Mainisite Lätis ja Leedus pakutavaid investeerimisteenuseid. Milliseid teenuseid seal veel pakute?
Lätis ja Leedus oleme siiamaani pakkunud jah peamiselt investeerimisteenuseid – väärpaberite vahendamine. LHV Pank on Baltikumis suuruselt kolmas väärtpaberite vahendaja. Teine on varahalduspool – klientide varade haldamine.
Aasta otsa oleme seal ka hoiuseid pakkunud. Siiani olid Lätis ja Leedus hoiuseintressid turul hästi kõrged ja me ei tahtnud hoiuseid nii kõrge intressiga vastu võtta. Nüüd on intressid turul normaliseerunud, me oleme konkurentsis ning sealt tuleb ka korralikult hoiuseid.
Loomulikult on nende üksuste haare palju väikesem võrreldes meie tegevusega Eestis, aga me püüame ikkagi kohal olla.
Kuidas euro tulek Eestis teie tegemisi Lätis, Leedus mõjutab?
Ei oska arvata, et eriti mõjutaks. Lätis ja Leedus kehtib sama raha edasi ja väga palju ei tohiks sellest, et meil euro kasutusele tuleb, muutuda.
Eesti klienti kindlasti huvitab, kuidas teil Eestis läheb. Mis on pärast nime muutmist LHV Pangaks eelmise aasta mais teistmoodi?
Oluline on see, et me oleme tänasel päeval oma hoiuste mahu kasvatanud üle ühe miljardi krooni ja see on suhteliselt kiire kasv. Nii kiiresti on võimalik olnud kasvada tänu sellele, et kliendid on meid tõesti usaldanud. Pangandus on usaldusel põhinev äri ning selle üle on tõesti hea meel, et me oleme turul niivõrd hästi vastu võetud.
Teine oluline asi, mida me oleme teinud: me oleme suutnud liituda Eesti arvelduste süsteemiga. Selle aasta kevadest töötavad meil Eesti maksed, rahvusvahelised maksed. Kõik uued pangakontod algavad 77ga...
Päris mitu suurt asja on töös ka, aga eks need valmivad siis, kui õige aeg käes on. Internetipank eelkõige ja pangakaardid ka, need on põhilised millega me täna tegeleme. Kaks kuud tagasi saime MasterCardi täisliikmeks.
Täna on meil käimas pigem selline majasisene arendus. Juriidilised asjad on korda aetud ja püüame infotehnoloogiliselt süsteemi üles saada.
Hea meel on selle üle, et kogu selle suure arendustuhina käigus oleme suutnud majanduslikult väga hästi hakkama saada. Selle aasta seitsme kuuga oleme teeninud kuus miljonit krooni kasumit, seda olukorras, kus meil on suhteliselt suured panga alustamise kulud ja arenduskulud veel kanda.
Pangaks saamine ei ole kindlasti nii lihtne kui aktsiaseltsi tegemine. Pangal on hästi palju püsikulusid ja nullist panga tegemine on suhteliselt keeruline. Meid õnneks ongi aidanud eelnevad kümme aastat, mille jooksul oleme suutnud investeerimisteenuste poole nii hästi üles ehitada, et sisuliselt selle arvel on tänasel päeval võimalik ka panka arendada. Meil on kliendibaas, meil on teatud tulud ja me suudame sealt edasi uusi teenuseid pakkuda ja neid arendada.
Kui keegi püüaks täna panka päris nullist üles ehitama hakata, siis ma arvan, et see oleks ikka väga raske või praktiliselt võimatu.
Eelmise aasta maikuus võibolla ei saanudki litsentsi saamise tähtsusest nii hästi aru. Täna, natukene eemalt vaadates tundub see suhteliselt oluline märk olevat. Ma ei usu, et siin lähiajal nullist Eesti pankasid luuakse.
Mida peale internetipanga ja pangakaartide siiski veel võib oodata?
Lisaks internetipangale kindlasti ka mobiilipanga loomine. Me peame päris palju veel selliseid elementaarseid asju tegema. Kuigi arveldused saime tööle, siis sealt edasi oleme me teinud püsikorraldusi, septembris tulevad otsekorraldused, e-arved jne. Kõik sellised elementaarsed asjad, mida inimene tahab, et oleks olemas.
Krediitkaardid?
Krediitkaardid tulevad järgmisel aastal kindlasti.
Kogu jõud näib minevat siiski elektrooniliste kanalite arendamisele. LHV on ka mõista andnud, et pangakontoreid igasse kaubakeskusesse ei tule? Ega te ringi ei ole mõelnud?
Me positsioneerime ennast siin Cityplazas ja Tallinnas ei näe me vajadust rohkem kontoreid teha. Septembris tahame me aga avada kontori Tartus ning rohkem kontoriplaane meil ei ole. Usume, et Tartu kontor katab Lõuna-Eesti vajaduse ära.
Kui nüüd natuke mõelda, et milleks inimene kontoris käib, siis pigem sellise esmase kliendisuhte loomiseks, kui on vaja.
Investeerimisteenuste puhul on see oluline, et konsultatsiooni saada või kui on suurem portfell, mida hallata, siis et sellest rääkida.
Tavapärast asjade jaoks nagu arveldamine, kaardid, teiste lepingute sõlmimine, selle jaoks pole täna vaja panka tulla. Me saame kõik interneti teel ära tehtud.
Siin on ka teine asi – kontorite üleval hoidmine maksab ning kõik see raha teenitakse kliendi käest tagasi. Me püüame enda tegevust selliste kuludega liigselt mitte koormata.
Tehinguid saab teha internetis, aga kuidas teie panga kliendid sularaha kätte saavad?
Sularahaautomaate me üles panema ei hakka. Ma usun, sellest olen ma juba ka varem rääkinud, et ühel hetkel, paari aasta perspektiivis, on Eestis üks ühine automaatidevõrk ning seda saavad kasutada kõikide pankade kliendid.
Kui Soome turgu vaadata, siis seal ei ole igal pangal oma võrku. Seal on üks ühine võrk ning kõik kasutavad ühte võrku.
Minu meelest on tobe, kui kaubanduskeskuses on järjest kolm automaati ja me tahaksime neljandat sinna kõrvale panna.
Milliste teiste pankade poolt pakutavate teenuste peale veel mõtlete või ei mõtle? Näiteks liising?
Liisingu peale ei mõtle. Liising on puhtalt mahuäri ja täna sellist turu nišši leida, kust sellega peale hakata, ei näe ja see ei ole ka päris meie valdkond.
Püüame keskenduda investeerimisteenustele, inimese vaba raha haldamisele. Kui inimesel on vaba raha, mida hoiustada, siis me suudame talle pakkuda paremat intressi kui teised. Et kõik, mis on seotud inimese raha hoidmise ja kasvatamisega, toimuks meie pangas.
Kui inimene tahab võtta eluasemelaenu, siis peame me kahjuks kedagi teist soovitama, aga mis seal ikka.
Oluliseks tegevuseks jääb kindlasti ettevõtetele laenude andmine ja seeläbi ettevõtluse arendamine.
Pensionifondid ka. Meie varahaldus tegeleb suurel määral pensionifondidega ja see on väga õnnestunud projekt, kuna seni ei ole me oma esimest positsiooni pensionisüsteemi tekkimise hetkest alates tootluse osas kellelegi käest ära andnud. Ma arvan, et üsna pea on meie käes umbes kümme protsenti pensionifondide turust.
