LHV: pensionifondid võtavad oma osa laenuturust ka Eestis
Mis on ühist Kopenhaageni lennujaamal, Müncheni ja Frankfurdi suurtel kinnisvarahalduse ettevõtetel, maailma suuruselt viiendal toiduainetootjal Kraft Heinzil ning teede ja meretuulepargi ehitustel Hollandis? Kõik need ettevõtmised on viimastel aastatel kaasanud laenuraha võlakirjade vormis otse pensionifondidelt või kindlustusettevõtetelt.
Euroopas on seda trendi võimendanud pankade uued tingimused. Eestis on lisaks hiljuti muudetud seadusi, et lihtsustada pensionifondidel ettevõtetele laenamist. LHV pensionifondid on selles keskkonnas alates aasta algusest sõlminud võlakirjade vormis laenulepinguid Eesti ettevõtetega juba 80 mln euro ulatuses.
Niisamuti kui nimetatud välismaiste tehingute korral on ka Eestis pensionifondidel pankade ees eelis kahel juhul: kui laenuraha vajatakse pikemaks ajaks või kui äriplaani teostamine nõuab muid rahastusviise peale omakapitali ja tagatud pangalaenu.
Pensionifondide kapital on pikema ajahorisondiga
Pikaajaliste laenulepingute puhul peavad pangad nüüd varasemast rohkem arvestama asjaoluga, et sellist äri saavad nad teha ainult juhul, kui neil on ka endal pikaajalisi hoiuseid või muud liiki finantseeringut. Määrused tulenevad otseselt eelmise finantskriisi õppetundidest.
Pensionifondid seevastu korjavad säästjate sissemakseid enne pensionide väljamaksmist aastakümneid ja on tänu sellele valmis investeerima isegi väga pikaks ajaks. Seejuures on neil võime tehinguid kujundada ka sisuliselt pikaajalisteks, võimaldades tagastada kohustused ühe maksena alles lepingu lõpptähtajal. Samuti on fondidel laiem intressivalik – kõne alla tulevad kõik võimalused kuni intressimaksete sidumiseni kohalike hinnaindeksitega. Seesugusele struktuurile vastavad eelkõige taristuprojektidega seotud laenud nii era- kui ka avalikust sektorist.
Teise olukorrana tuleb pensionifondide eelis esile suurte investeeringute faasis ettevõtete puhul. Pankade pakutavad laenumahud ei pruugi selles seisus katta nende investeeringuvajadust, ent omanike võime suurendada ettevõtte kapitali on peaaegu alati piiratud. Laenates terminit Soome avalikust arutelust, elame ka meie endiselt omakapitalivaeses ühiskonnas.
Pensionifondid saavad siin pakkuda lahendusi kuni tagamata allutatud laenudeni, täites vahemiku investeerimisvajaduse ja pangalaenu pakkumise vahel. Vajadus laenu järele võib tulla seejuures nii ettevõttesisesest kapitaliinvesteeringust, laienemisest ülevõtmise teel kui ka juhtkonnapoolsest väljaostust. Kaasates selliselt võlakirjainvestorina pensionifondi, saab ettevõte areneda, samal ajal kui omanike osalus ei vähene ja pangad saavad suurema laenukliendi.
Selle saavutamiseks oli vaja suunata lihtsalt osa ühiskonna säästudest pikaajalisema ajahorisondiga aktiivse investori kaudu, siinsel juhul on selleks pensionifond. Tegelikult võib mõju olla suuremgi, sest pensionifondi kaasamine parandab ettevõtte positsiooni kõigi turuosaliste silmis. Lisaks, piltlikult öeldes tekib konkurentsivõitluses välismaa ettevõtetega esimest korda võimalus vahetada kaitsemäng ründemängu vastu. Neil on sarnased võimalused olemas juba ammu.
Loomulikult ei ole pensionifondid otseinvestorina lahendus kõigi olukordade jaoks. Näiteks ettevõtted, kes on selliselt avalikkuse tähelepanu alla sattumiseks veel liiga väikesed, saavad tagasihoidlikumas mahus kapitali kaasata investeerimisfondidelt, kes on spetsialiseerunud võlakirjadele. Pensionifondid võivad omakorda olla neile fondidele kapitali pakkujad. Ettevõtte edasises arengufaasis võib kõne alla tulla juba otsene suhtlemine pensionifondidega. Otse pensionifondidest laenuraha saavad ettevõtted on aga üks samm edasi standardite ja praktikate loomisel, mis aitaks tulevikus luua aktiivset kohalikku võlakirjaturgu.
Eespool nimetatud 80 miljoni euro ulatuses lepinguid moodustab LHV pensionifondide võlakirjaportfellidest praegu ligikaudu 14%. Riigi Kinnisvara AS-i ja auto24 võlakirjad on loodetavasti kõigest algus toodud kahte tüüpi võlakirjadest Eesti näitel.
Arvestades seda, kui palju on Eestis pensionifondide tingimustele vastavaid projekte, usun ma, et võlakirjadega kaasatud raha maht ja seega majandusse tehtavad investeeringud võiksid peagi olla
mõõdetavad sadades miljonites eurodes. Toetab seda mõttesuunda ju ka ajaga kaasas käiv pensionifondide mahtude kasv, mis viie aasta plaanis tõotab olla ligi 7 miljardit eurot. LHV-s usume, et piisava huvi korral saab sellest mahust kasumlikult koduturu arengusse suunata kuni 2 miljardit eurot. Kohalikud elanikud ja pensionifondid peaksid olema esimesed, kes usuvad oma riigi ja selle ettevõtete tulevikku.
