"Kinnitan, et LHV teeb nn indeksifondid (sisuliselt fondijuhita fondid) ära," kirjutas Viisemann LHV foorumis. "Nii teise kui ka kolmanda samba oma. Strateegiale vastavate madalate tasudega."

"Täna olen ma teinud erakapitali investeeringuid läbi erakapitalifondide ja kinnisvara investeeringuid läbi kinnisvarafondide. Ma arvan, et kliendid saaksid parema ökonoomika - madalamad teenustasud, kui ma teeksin neid investeeringuid otse," märkis Viisemann.

Viisemanni sõnul poleks selline investeerimine olnud aasta tagasi võimalik, sest LHV fondide mahud olid liiga väikesed, ja seepärast ka üksikute tehingute maht liiga väike.

"Umbes aasta pärast on orgaanilise kasvu tõttu meie fondid tõenäoliselt üks miljard eurot," kirjutas Viisemann. "Arvan, et peatselt on õige aeg. Seadusemuudatus lubab ka nüüd eraettevõtetes olulisi osalusi võtta. Ka otse kinnisvarasse investeerimine tehti lihtsamaks."

Viisemann lisas, et seda tüüpi investeeringuid ei ole isegi ühe miljardi suuruse fondide mahu juures keskmiselt üheprotsendise haldustasu eest, millest 0,2 protsenti läheb kohe kolmandatele osapooltele, sh depoopangale ja järelvalvele. "Ma arvan, et see on parem, kui mina võtan 0,5 protsenti ja erakapitalifond võtab lisaks 2% + 20%."

Aprillis teatasid mitu Eesti investorit, nende seas ekspankur Indrek Neivelt, Eesti Energia eelmine juht Sandor Liive ja riskikapitalist Indrek Kasela, uue indeksfondil põhineva madala teenustasuga pensionifondi valitseja, tulundusühistu Tuleva asutamisest. Tuleva plaanib oma pensionifondi haldustasu hoida 0,55% juures fondi varast.