LHV tasuta maksetest: teenuse omahind on nii odav, et kliendilt ei ole mõtet raha küsida

LHV Pank avas täna oma sularahaautomaatide võrgustiku ja tõi turule uue mobiilipanga. Endiselt on Eesti kapitalil põhineva panga eesmärgiks järgmisel aastal börsile minna ning veel selle aasta oktoobris võlakirju avalikult pakkuda. Pangajuhtide sõnul on ATM-ide võrgustiku avamine pigem vastutulek väikeettevõtjatele, kes saavad nii teha otse oma LHV kontole sularahasissemakseid.

Samuti rõhutasid nii panga üks asutajatest Rain Lõhmus kui juhatuse esimees Erki Kilu, et kui teised pangad tõmbavad oma tegevust või tegevusvaldkondi kokku, siis LHV tahab laieneda. Nii vihjati näiteks Danske pangale, mis teatas eraklientide teenindamise lõpetamisest. Ilmselgelt on LHV valinud ka just praeguse aja oma uute toodete tutvustamisele, et Danskes nö koduta jäävaid kliente endale meelitada.

"Kui vaatame Baltikumi tervikuna, siis on riigiti asjad väga erinevad - Eesti on ainuke turg, kus pangad on suutnud teha korralikku kasumit, lätlased on endiselt miinuses ja Leedu on "nullipoiss". Pangagrupiti vaadates on kaks suurimat panka edukad ja teised on pigem mitte nii edukad ja seega pole ka suur üllatus nende tagasitõmbumist näha," rääkis Lõhmus. "LHV puhul võime julgelt öelda, et oleme nö rahapõletamise ja -kaotamise faasist välja tulnud ja muutunud kohalikus mõttes soliidseks ja rahateenivaks ettevõtteks [LHV teise kvartali kasum oli 3 miljonit eurot-toim.]."

Erki Kilu sõnul on LHV-l praegu 70 000 klienti, kellest 55 000 on eraisikud. Küll aga tõid pangajuhid välja, et sularahaautomaatide võrgu loomise üks eesmärke on vastu tulla klientidest väikeettevõtjatele, kes saavad ATM-ist sularaha arvele panna. Nii saab LHV jääda endiselt nö sularahavabaks pangaks, mille kontoris sularahatehinguid ei tehta.

„Kõik olulised pangateenused on nüüd olemas ja LHV Panga kliendil ei pea olema kontot teises pangas. Me tõepoolest soovime kliente juurde võita, et neile oma pühendumust näidata," lisas Kilu. Samuti lubasid pangajuhid, et kui siiani on olnud LHV-s maksete tegemine tasuta, siis nii see ka tõenäoliselt jääb edaspidiseks.

"Me tegime arvutuse, et tasuta maksetega, mis me klientidele pakume, hoiame me klientide jaoks kokku umbes pool miljonit eurot. See on suur summa, aga kui me nüüd hakkaks seda maksustama, siis me ei oleks turul enam väga palju teistest eristuv," rääkis Kilu."Tasuta maksed on pigem trend, mille poole minnakse. Maksevahendeid ja -asutusi tuleb juurde, kus teenused on tasuta ja et nendega konkureerida, ei saa me teenust hinnastada."

Lõhmus lisas, et makse tegemise omahind on tänapäeval nii odav, et selle eest ei ole mõtet kliendilt raha küsida. "Sularaha puhul on asi keerulisem, sest seal on vaja ikkagi inimtööjõudu liigutamaks raha punktist A punkti B. Maksete puhul usun, et nende arv kasvab plahvatuslikult järgmiste aastate jooksul."