Rõivas tõdes valitsuse pressikonverentsil, et riigikontrolli raport tagantjärele analüüsina on tervitatav, aga kahtles, kas see annab mingigi indikatsiooni teistsuguste otsuste tegemiseks.

"Kui küsimus on selles, et kas lennuühenduste tagamine on õige või vale, siis selles plaanis olid toonased otsused ainuõiged," rääkis Rõivas. Peaminister meenutas ka, et Eesti oli perioodil, kui lennuettevõttele riigiabi anti (2010-2014) väljumas tugevast majanduskriisist ning lennuettevõtte säilitamise otsus oli majanduskasvu taastamiseks ülioluline.

Kui valitsus oleks lasknud EA suure pauguga pankrotti, oleks olnud suured majanduslikud mõjud, tõdes Rõivas. Peaminister meenutas ka, et ekspertide arvutuste kohaselt turgutab püsiv lennuühendus ühe riigi majandust 140-160 miljoni euro võrra aastas.

Mis puudutab väidet, et kogu otsutusprotsessis oli suur segadus, siis Rõivase sõnul oli selle väite puhul tegemist riigikontrolli tugeva ilukirjandusliku liialdusena. Rõivas meenutas, et viimase kahe aasta jooksul, kui tema riiki on juhtinud, pole riigikontrolli poolt tulnud ühtegi EA-ga seotud otsuste tegemise etteheidet.

Rõivase sõnul on ühe lennuettevõtte päästmisega seotud teemad oma loomu poolest äärmiselt sensitiivsed ning valel ajahetkel avalikuks tulev fakt ainüksi selle teema arutamise kohta võib olla fataalsete tagajärgedega. Seega mõistab peaminister, miks teemaga seotud lühemad tähtajad ning tavapärasema avaliku kooskõlastamise praktikast hoidumine olid toona asjakohased.

Millega riigikontrolli raporti puhul võib nõustuda, on Rõivase sõnul see, et riigiabi kompentents peaks olema parem. Samas lisas riigijuht, et tagantjärele on ikkagi raske hinnata, kas sellise kompententsi olemasolu oleks toonud Euroopa komisjonist teistsuguse otsuse.

Aastatel 2009–2014 rahandusministrina ametis olnud tänane haridus-ja teadusminister Jürgen Ligi aga tõdes teemat kommenteerides, et riigikontrollil ja valitsusel üks asi ühine: kumbki ei tea kunagi kõike.

"Riigikontrolli eelis see, et tema otsustab mineviku üle, valitsus peab aga otsustama tuleviku üle," tõdes Ligi.

"Teine erinevus on see, valitsus saab sõimata igal juhul. Oleks valitsus otsustanud teisiti, oleks ikka riigikontrollil olnud vaja oma sõimamistöö ära teha. See on alati stiilivalik, et kui edevalt ta oma positsioone võtab ja kui palju asjast teab," lisas ta.

Ligi väitis ka, et valitsusel oli riigiabi andmise ajal otsuste tegemisel olemas vajalik info ja analüüsid, niipalju kui neid toona võimalik oli üldse saada. Neid aga ei loeta Ligi sõnul koolitükina avalikult ette.

Eksrahandusminister tõdes ka, et tema enda toonane analüüs, mis nägi ette sisuliselt tänaseks toimunut, osutus paraku kahjuks tõeks.

Riigikontrolli 24. mail avaldatud auditist selgub, et Euroopa Komisjoni otsus ebaseadusliku riigiabi kohta oleks olnud välditav, kui valitsus oleks järginud riigivaraseaduse põhimõtteid ja veendunud, et ASile Estonian Air raha ning laenude andmine on eesmärgipärane, otstarbekas, säästlik ja õiguspärane.