Ligi: euroalaga liitumisel toetame selle tugevust

Täna toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel tervitati Kreeka täiendavat, kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust SKP ulatuvat kärpeplaani. Selle toel on 2010. aastaks seatud defitsiidi taseme – 8,7 protsenti SKPst – saavutamine realistlik.

„Positiivne on, et Kreeka on asunud kärpeplaani ellu viima ja eurotsoon oma liikmete stabiilsuse pärast muretseb. Oleme huvitatud astumast tugevasse eurotsooni ja sammud selles suunas on olulised. Meie fiskaalpoliitika on eurotsooniga liitumisel euroala tugevuse toetaja“, kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi pressiesindaja teatel.

Kreeka on lubanud kärpida kulusid umbes ühe protsendi ulatuses sisemajanduse kogutoodangust ja samasuure kogusumma eest tõsta ka kaudseid makse. Kreeka peab maikuuks esitama konkreetse kava, mil viisil 2011. ja 2012. aasta jooksul eelarve alla kolme protsendi SKPst viiakse.

Rahandusministrid kiitsid heaks oma põhisõnumid 25.- 26. märtsi Ülemkoguks EL uuendatava konkurentsivõime strateegia (EL2020), majanduse ja finantssektori elavdamismeetmete lõpetamise ja kliimapoliitika rahastamise osas. Ministrid rõhutavad järeldustes, et fiskaalne jätkusuutlikkus on EL kasvupotentsiaali suurendamise üks võtme-eeldusi.

Jätkuma peab sihikindel eelarvete kokkutõmbamine ja elavdamismeetmetest väljumine. EL majanduskasv peaks olema kindlatel alustel alates 2010.a. keskpaigast, mil väljumismeetmed peavad käivituma. Oluline on arvestada iga konkreetse riigi olukorda ja tagasi tõmmatavate tegevuste järjekorda.

Alternatiivsete investeerimisfondide (nn mitte-eurofondid) direktiivi osas kokkuleppele ei jõutud. Arutelud jätkuvad Ühendkuningriigi survel kolmandate riikide fondihaldurite kohtlemise üle järgmisel nõukogu kohtumisel.

Ministrid kiitsid heaks ka käibemaksuarvete lihtsustamist ja elektrooniliste arvete kasutamist soodustava direktiivi eelnõu.